Eesti pohjarannik (estonii)

Eesti pohjarannik (estonii)

EESTI PХHJARANNIK

Pхhjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga

kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lхhestatud jхgede kanjoneist vхi

hддbunud lahtedest, mattunud kohati ьsna liivade alla ja kulunud maadligi

madalaks. Randade taustaks on pea kхikjal metsad. Vaid siin-seal murravad

merejoout linnad ja tццstusasulad, kalurikьlad ja metsadevarju peitunud

puhkealevid.

Pхhjaranniku “kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis

kхrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa

pхhjarannikust. Eestimaa pхhjarannikuks on Soome lahe lхunakallas alates

Pххsaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jхeni. Nende vahele

jддb ligi 300 km ддrmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.

Mis on kogu pхhjarannikut siduvaks, kхiki maastike lдbivaks

tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri

ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jдrjest uut maad,

seda purustades ja taaskuhjates.

Pхhjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse

looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. Ьks neist on pццratud mere

poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja

mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pхletamisest

saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.

Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on

laotud linnade seinu ja tehasemььre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse

ja sillutatud kхnniteedesse.

Pikki rannajoout on ehitatud mхisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,

Paluse). Pхhjaranniku pхllud on maalad, mis on vхidetud metsadeet ja

kivivдljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on

astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.

Inimesi ьhendavad teed. Pхhjarannikul kulgevad need ikka rццbiti

paerinnakuga, enamasti otse selle ддrel, vaid randa viisid teetupikud.

Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kьlad koondusid astangujoonele, ikka

sinna, kus tхusis paepinnale vхi paerinnakust immitses allikavesi.

On tхestusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna

linnus. Ajaloo vдltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste

puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.

Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tцise Tallinna piiriks mererannas

on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1

aegadest, mil linnasaginast tьlpinud valitseja valis oma linnatagusele

majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pхliste puude alla, otse

paeastangu jalamile.

Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lдhikondlaste

villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja

kivikьlvide vahele ilmusid sirged vхi keerutavad teed, vхserik asendus

baroksete ehisaedadega.

Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev

saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tдnaseks linlaste

lemmikpuhkepaiku. Kхrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie

vдikerahva kirjanike ja kunstnike mдlestust tдhistavad mдlestusmдrgid.

Mereддrse “Russalka” laevatддvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele

memoriaalile, mida tдhistab kaugele paistev dolomiitobelisk.

Taamal, rinnaku eel kхrgub Tallinna ьks pidulikumaid rajatisi- laulukaar,

mille alla iga 5 aasta mццdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.

Ьhislaul kaigub ьle Lasnamдe nхlva ja mere, lдbi sajatuhandelise

pidulistepere sьdame. Esimest 1880.a

Tallinnas (jдrjekorras kolmas) peetud ьldlaulupidu tдhistab tagasihoidlik

mдlestuskivi Laulupeo tдnava hoonete vahel. Kхiki ьldlaulupidusid, mis

alates 1960. Aastat kхlavad juba tдnase laulukaare astmetelt, tдhistab aga

graniitne ja tammine memoriaal Lauluvдljaku kхrgel nхlval. Kivitulpadel on

lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32

tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.

Rannateel”Russalkast” Piritani on alati jalutajaid, merehддlte kuulajaid,

linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vхlu omandab linnavaade

videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka,

rannakividel ja betoonseinal mьriseva tormiveena, kord koos ххtsuva

taldrikjддga. Kaldaддrset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki,

silmapiiril avardub aga meri-tццmees sisereidile saabuvate vхi lahkuvate

alustega turjal.

Rannatee lхpetab olьmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste

aastate mдrkimisvддrseim, riiklikke preemiaid pдlvinud suurehitis. Hoogsa

rьtmiga hooneterьhmas paiknesid 1980. a . Moskva olьmpiamдngude ajal

purjeredati keskus ja olьmpiakьla. Olьmpiatuli leegitses otse Pirita jхe

veepiril lipuvдljakul. Nььd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpдevi ka

ahkrutest ja olьmpiarхngastest pхimunud mдlestusmдrk vana jahtklubi

lдheduses.

Ongi Pirita jхesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest,

loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri kхrge, kivine

viilukolmnurk peegeldumas jхevees, taamal rohetav metsasein.



Реклама
В соцсетях
рефераты скачать рефераты скачать рефераты скачать рефераты скачать рефераты скачать рефераты скачать рефераты скачать