Eesti pohjarannik (estonii)
EESTI PХHJARANNIK
Pхhjarannik- on kiviline paekallas Tallinnast Narvani. Enamasti on aga
kaljune sein taandunud metsade rohelusse, lхhestatud jхgede kanjoneist vхi
hддbunud lahtedest, mattunud kohati ьsna liivade alla ja kulunud maadligi
madalaks. Randade taustaks on pea kхikjal metsad. Vaid siin-seal murravad
merejoout linnad ja tццstusasulad, kalurikьlad ja metsadevarju peitunud
puhkealevid.
Pхhjaranniku “kontrapunktiks” on vabariigi pealinn Tallinn. Sajandeis
kхrgusesse ja laiuti kasvanud kivine linn on loodus kauge. Tallinn on osa
pхhjarannikust. Eestimaa pхhjarannikuks on Soome lahe lхunakallas alates
Pххsaspea poolsaarest kuni meie riigi idapiirini, Narva jхeni. Nende vahele
jддb ligi 300 km ддrmiselt mitmepalgelist rannaja lavamaad.
Mis on kogu pхhjarannikut siduvaks, kхiki maastike lдbivaks
tunnusjooneks? Neid on siinmail isegi kaks. Esimene on maa ja vee, mandri
ja mere piir, joon, kus aeglaselt taanduv meri loovutab jдrjest uut maad,
seda purustades ja taaskuhjates.
Pхhjaranniku teiseks tunnusjooneks, on piir klindijoonel, piir kahesuguse
looduse, kahe elulaadi ja kultuurigi vahel. Ьks neist on pццratud mere
poole, on sellest elatuv, teine suunatud mulda, sellest toituv. Paekalda ja
mere vahemiku maa on noor. Jalge alt on leida sinisavi, mille pхletamisest
saadud tellist ja toodetakse veel praegu tsementi.
Astangupealset alust, halli paasi, on murtud kivimurdudest, sellest on
laotud linnade seinu ja tehasemььre, korjatud kokku pikkadese kiviaedadesse
ja sillutatud kхnniteedesse.
Pikki rannajoout on ehitatud mхisad (Sagadi, Varangu, Kolga, Vihula,
Paluse). Pхhjaranniku pхllud on maalad, mis on vхidetud metsadeet ja
kivivдljadet. Viljemaade pidamine on alati olnud vaevarikas. Toittu on
astasadu teenitud ersaks ka kalastamisega.
Inimesi ьhendavad teed. Pхhjarannikul kulgevad need ikka rццbiti
paerinnakuga, enamasti otse selle ддrel, vaid randa viisid teetupikud.
Randlase teeks oli piirideta meri. Ka kьlad koondusid astangujoonele, ikka
sinna, kus tхusis paepinnale vхi paerinnakust immitses allikavesi.
On tхestusi ajaloost, et samuti on tekkinud iidsel ajal ka vana Tallinna
linnus. Ajaloo vдltel on aga Tallinna piirialal on tekkinud Tallinnlaste
puhke- ja kultuuri ala Kadriorg.
Pidu- ja puhkerannal. Asjaliku ja tцise Tallinna piiriks mererannas
on Kadriorg. Siit algab linna pidu- ja puhkepool. Seda veel Peeter 1
aegadest, mil linnasaginast tьlpinud valitseja valis oma linnatagusele
majakesele eraldatud, vaikse koha mere naabrusse, pхliste puude alla, otse
paeastangu jalamile.
Hiljem kerkisid siia nii uued aiamajakesed kui lossid, tsaari lдhikondlaste
villad ja hilisemategi suurnike eluasemed. Looduslikesse tammikutesse ja
kivikьlvide vahele ilmusid sirged vхi keerutavad teed, vхserik asendus
baroksete ehisaedadega.
Vesisest ja kivisest linnatagusest oligi saanud keisri naise nime kandev
saksik Katharinental, maakeeles lihtsalt- Kadriorg, tдnaseks linlaste
lemmikpuhkepaiku. Kхrvuti antiikjumalate kujudega on siin koha leidnud meie
vдikerahva kirjanike ja kunstnike mдlestust tдhistavad mдlestusmдrgid.
Mereддrse “Russalka” laevatддvi matkiva kivi jalamilt avaneb vaade teisele
memoriaalile, mida tдhistab kaugele paistev dolomiitobelisk.
Taamal, rinnaku eel kхrgub Tallinna ьks pidulikumaid rajatisi- laulukaar,
mille alla iga 5 aasta mццdudes koguneb kogu vabariigi laulurahvas.
Ьhislaul kaigub ьle Lasnamдe nхlva ja mere, lдbi sajatuhandelise
pidulistepere sьdame. Esimest 1880.a
Tallinnas (jдrjekorras kolmas) peetud ьldlaulupidu tдhistab tagasihoidlik
mдlestuskivi Laulupeo tдnava hoonete vahel. Kхiki ьldlaulupidusid, mis
alates 1960. Aastat kхlavad juba tдnase laulukaare astmetelt, tдhistab aga
graniitne ja tammine memoriaal Lauluvдljaku kхrgel nхlval. Kivitulpadel on
lugeda nii 1 laulupeost Tartus 845 osalejaga kui 1950. Aastal ligi 32
tuhande lauljaga peost Tallinnas, kuni viimase suurpeoni.
Rannateel”Russalkast” Piritani on alati jalutajaid, merehддlte kuulajaid,
linna panoraami imetlejaid. Erilise ruumilisuse ja vхlu omandab linnavaade
videviku saabudes. Rannavesi loksub kord leebe lainena, kord raevuka,
rannakividel ja betoonseinal mьriseva tormiveena, kord koos ххtsuva
taldrikjддga. Kaldaддrset veelagedat kirjavad metspardid, sekka luigedki,
silmapiiril avardub aga meri-tццmees sisereidile saabuvate vхi lahkuvate
alustega turjal.
Rannatee lхpetab olьmpiakompleksi hoonetekogum, meie vabariigi viimaste
aastate mдrkimisvддrseim, riiklikke preemiaid pдlvinud suurehitis. Hoogsa
rьtmiga hooneterьhmas paiknesid 1980. a . Moskva olьmpiamдngude ajal
purjeredati keskus ja olьmpiakьla. Olьmpiatuli leegitses otse Pirita jхe
veepiril lipuvдljakul. Nььd meenutab Tallinna ja Pirita spordi suurpдevi ka
ahkrutest ja olьmpiarхngastest pхimunud mдlestusmдrk vana jahtklubi
lдheduses.
Ongi Pirita jхesuu, mis suviti tikitud jahtide valevaist purjedest,
loojangu eel inimsiluettidega muulidel, kloostri kхrge, kivine
viilukolmnurk peegeldumas jхevees, taamal rohetav metsasein.
