Единый рынок

смотреть на рефераты похожие на "Единый рынок"

TALLINNA PEDAGOOGIKA ЬLIKOOL

SOTSIAAL TEADUSKOND

HALDUSJUHTIMISE ERIALA

HJV-21 KURSUS

Anton Vхlitok

Andrei Krek

Ruslan Furman

Aleksandr Bilхk

Ьhtne turg

Euroopa Integratsiooni Pхhikursuse uurimistцц

Lektor: Keit Kasemets

Tallinn 1999

Sissejuhatus. 3

Uksikisiku liikumisvabadus. 4

Elu- ja tццkoha valik. 4

Kompaniide konkurentsivхime tхus. 5

Regionaalne koostцц. 5

Isikute vabaliikumine. 6

Kaupade vaba liikumise kindlustamine. 6

Teenuste liikumisvabadus. 7

Kapitali vaba liikumine. 7

Tarbijakaitse. 8

Kultuuripдrandi kaitse. 8

Ьhtse turu juhtimine. 8

Kas liikmesriik vхib ьhtsel turul rakendada autonoomset konkurentsipoliitikat? 9

Keskonnakaitse. 10

Ьhtsest turust ьhtse valuutani. 10

Kokkuvхtte. 12

LISA 13

Sissejuhatus.

Miljonid kodanikud ning tahended kompaniid, suured ja vдikesed, ьle kogu
Euroopa on hakanud saama kasu Euroopa ьhtsest turust. Sisepiirideta Euroopa
Liit, mis sьndis aastal 1993, on nььdseks muutunud oma kodanike jaoks igapдevaelu lahutamatuks koostiksosaks. Firmad on leidnud enestele uued turud, asutanud transnatsionaalseid partnerlusettevotteid ning oma tootmise struktuuri ьmber korraldanud, et дra kasutada korraga 370 miljoni tarbijani kasvanud siseturu vхimalusi. Tavalised inimesed on vхitnud kahel viisil.
Ьhelt poolt naudivad nad lisandunud liikumisvabadust, mis lubab neil teha sisseotse, tццtada ja elada mistahes Euroopa Liidu riigis. Teisalt, isegi kui nad elukoha ei vaheta, on neile kui tarbijaile soodus ьhtse turuga kaasnev suurem kaupade ja teenuste valik ning hinnakonkurents. Neile saavutustele vaatamata nхuab ьhtse turu tugevdamine ning vastava idee lхpuleviimine siiski jдtkuvaid jхupingutusi. Kaubad, teenused ja kapital liiguvad kьll juba vabalt, kuid mхnedel sisepiiridel teostatakse ikka veel isikukontrolli. Probleem seisneb vajaduses ьhitada isikute liikumisvabadus nхudega saavutada kontroll rahvusvahelise kuritegevuse ьle ning ohjeldada illegaalset sisserдndu. Дrialal on aga tarvis ьhelt poolt Brьsselis asuva
Euroopa Komisjoni ning teiselt poolt liikmesriikide valitsuste koostццd, kindlustamaks ьhtse turu reeglite korrektset koostццd jдrgmist (mis praegu pole veel sugugi ьldine) ning vдltimaks kaubandusele uute de facto tхkete pьstitamist lisanduvate siseriiklike eeskirjade lдbi. Ьhtse turu loomine oli protsessi algus, mitte lхpp. Selle ettevхtmise kдigushoidmine kujutab endast pidevalt vдljakutset.

Ьhtse turu loomine Euroopas on tхenдoliselt suurim majandusintegratsiooni projekt, mis kunagi on ette vхetud. Seitsme aasta jooksul on Euroopa Liit ning selle liikmeriigid transformeerinud 12 eraldiseisvat riiklikku turgu ьheks ьksuseks. Selle hiiglasliku ьlesande lahendamisega, millega alustati aastal 1985, jхьuti pхhijoontes lхpule 1. jaanuariks 1995. Sealtpeale on ьhtse turu eelised laienenud Euroopa Liidu uutele liikmetele, kes ьhenesid liiduga 1995. aastal. Ьhtse turu saavutused vajavad kaitset ning edasiarendamist. Selle ьlesande raskust ei tohiks alahinnata. Ьhtne turg kujutab endast vдltimatut eeldust sellele, et teostuks jдrgmine aste Euroopa Liidu integratsioonis, ja nimelt ьleminek majandus- ja valuutaliidule (EMU). Samuti annab ainult ьhtne turg Euroopale vхimaluse vдljatulekuks majanduslikust surutisest.

Ьhtse turu eesmдrk on integreerida liikmesriikide majandused, mis ei tдhenda, et taotletaks rahvuslike erinevuste kхrvaldamist keele, kultuuri, identiteedi vхi traditsioonide valdkonnas. Pigem vastupidi, ьhtne turg pхhineb sellel, et liikmesriigid tunnustavad ьksteise reegleid. Samuti lдhtub ьhtne turg subsidaarsuse pхhimхttest, mille jдrgi otsused vхetakse vastu tasemel, mis on tavakodanikule vхimalikult lдhedalt.

Ьhtse turu loomine oli keerukas protsess, mis nхudis ьksikasjalike seaduste vastuvхtmist ддrmiselt mitmekeistes valdkondades, eesmдrgiga vabaneda riikidevahelistest fььsilistest, tehnilistest rahanduslikest tхketest.

Uksikisiku liikumisvabadus.

Tavaliste reisijate jaoks on kontrolli ьhtse turu sisepiiridel tunduvalt vдhendatud. Isikukontroll on veel sдilinud meresadamates ning lennujaamades, kuid eesmдrgiks on seegi дra jдtta. Piirikontrolli lхpetamisega kaasnes piirangute kхrvaldamine kaupade koguselt, mida reisijaid vхivad osta mistahes teises Euroopa Liidu riigis ning tuua oma kodumaale, tingimusel, et ostetud kaup on mддratud isiklikuks tarbimiseks.

Maksud nendelt kaupadelt makstakse tavalises korras neis riikides, kus nad ostetakse. Reisijad vхivad seetхttu kхige enam nende kaupade puhul, mille hind vхi millelt vхetavad maksud riigiti enim erinevad.

Lisaks maksuvabadusele ostudele vхivad isikud, kes liikmesriikide vahel reisivad хhu teel vхi meritsi, ikka veel nautida tollivabu oste, kuigi ranged vхttes ei peaks sellised soodustused ьhtse turu raames enam kehtima.
Soodustused jддvad siiski jхosse aastani 1999 ning kuni selle tдhtajani alluvad tollivabad ostud ka spetsiaalsete piirangutele.

Elu- ja tццkoha valik.

Ьhtne turg kujutab endast palju enamat kui vaba reisimist ja soodsate hindade jahumist. Ьks ьhtse turu aluspхhimnхtteid on, et tццlistel, ьksikettevхtjail ja ametit хppivail isikuil on vabadus valida elu- ja tццkoha teises liikmesriigis, ilma et nad seelдbi kaotaksid хiguse tццtu abirahale oma kodumaal.

Ьhtses turus on kehtestatud terve rida direktiive, mis tagavad tццlistele teatava sotsiaalse kaitstuse tasemele.

Tervishoid ja tццkaitse on valdkonnad, kus ьhtne turg on sotsiaalsest aspektist vaadatuna teinud suurimaid edusamme. 1993. aasta alguses jхustus
Euroopa Liidu ьldine direktiiv, mis kehtestab pхhimхtete kogumi tццliste turvalisuse ja tццkaitse alal. Samuti on vastu vхetud spetsiifilisemaid direktiive tццaja pikkuse, seadmete kasutuse ning kaitseriietuse suhtes.

Ьhtse turu pдdevuses ei ole mitte kхik sotsiaal- ning tццjхulaste seaduste aspektid. Seadused, mis reguleerivad tццlevхtmist ja vallandamist ning ametiьhingute tegevust, kuuluvad liikmasriikide valitsuste, mitte
Euroopa Liidu vхimkonda.

Ьldprintsiip, mille jдrgi iga liikmesriigi kodanikul on хigus elada mistahes teises liikmesriigis, on nььdseks fikseeritud Euroopa Ьhenduse lepingu peatьkis, mis kдsitleb liidu kodakonsust. Lisaks annab leping teises liikmesriigis elavatele alalistele elanikele хiguse valida ning olla valitud nii kohalikel kui Euroopa Liidu valimistel asukohamaa kodanikega vхrdsetel alustel.

Vabadus reisida ja oma дriasju ajada ьle ogu Euroopa niisama lihtsalt kui omaenese kodumaal on Euroopa Liidu kodanikul jaoks vхimsaim sьmbol tдhistamaks ьhtset turgu ja Euroopa Liidu ennast.

Kompaniide konkurentsivхime tхus.

Ьhtne turg tхustab Euroopa firmade konkurentsivхimet seelдbi, et on loonud suurima turu industrialiseeritud maailmas. Eesmдrk on anda anda firmadele vхimalus suuremateks toodangu seeriateks, kindlustada neile suurtootmise eelised, lihtsustatud standardid ja ligipддs teiste Euroopa
Ьhenduse maade poolt pakutavatele riiklikele lepingutele. Kхik see vхimaldab firmadel omahinda alandada, mis omakorda viib hindade langusele euroopa tarbija jaoks.

Regionaalne koostцц.

Programm LACE (ьhendamine, abi ja koostцц Euroopa piirialade jaoks), mis sьndis 1990. aastal, on Euroopa Piirialade Assotsiatsiooni nхupidamiste uuemaid tulemusi.

Programm, mis on avatud kхigile Euroopa piirialadele, seisneb eeskдtt nende regioonide kohta kдiva teabe ja kogemuste vahetamises. Programm hхlmab tervet rida valdkondi- tehnilist abi (ruumide ja varustuse seotamine), sidemete vхrgu tekke soodustamist piirialade vahel (mis vхiks tulemuseks anda ьhiseid turu- uuringuprogramme ning ьhisostulepinguid) ning teabelevituse ning reklaami edendamist (piirialade ettevхtete ьhised turustus- ja reklaamistrateegiad). Senised meetmed vхtab kokku vastava andmepanga loomine.

Isikute vabaliikumine.

Suurim valdkondades, milles ьhtse turu esialgne programm on lхplikult ellu viimata, on isikute vaba liikumine. Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on enestele vхtnud vддramatu kohustuse kхrvaldada kхik piirikontrillid isikute ьle, kes ьletavad piiri kahe liikmesriigi vahel. Isikutхendavate dokumentide kontrolli mahtu on juba praeguseks vдhendatud, aga selle tдielik дrajatmine on osutunud raskeks.

Liikmesriigid ilmutavad vastumeelsust lahtiste piiride ja liikumisvabaduse vastu, kui selle eest makstav hind tдhendab mobiilsemaid kurjategejaid ja seega turvalisuse vдhenemist ning ьhtlasi piiramatut immigratsiooni.

Selleks, et anda kodanikele tдielik liikumisvabadus, tagades neile samaegselt turvalisuse ja kaitse, on tarvis vхtta mitmeid meetmeid.
Valitsustel on tulnud nii individuaalsed kui ka omavahelises koostццs vдlja tццtada meetodeid illegaalse immigratsiooni vastu ja tхhusaks tццks kuritegevuse tхkestamisel, rakendades sealhulgas vajadusel juhukontrolli riigipiire.

Lliikumisvabadus Euroopa Liidu sees eeldab, et sisemiste piirikontrollide kхrgvaldamisega kaasneb vastavalt rangem jдrelvalve liidu vдlispiiridel. Tдhendab ju sisepiiride kadumine, et kui isikud vдljaspoolt
Euroopa Liitu on kord juba jхudnud liidu territooriomile, naudivad nad samasugust liikumisvabadust kui liidu kodanikud. Seetхttu peab igal liikmesriigil olema piisavalt pхhjust usaldada teiste liikmesriikide poolt vдlispiiridel teostatud kontrolli tхhusust ning vastavust kooskхlastatud nхudmistele.

Kaupade vaba liikumise kindlustamine.

Tхkete kхrvaldamine kaupade vabalt liikumiselt oli tхenдoliselt ьhtse turu programmi dramaatilisemad saavutusi. Samal ajal on see valdkond, kus saavutatu nдib olevat kхige suuremas ohus. Nдiteks, kuigi ettevхted ьle kogu Euroopa mццnivad piirikontrillide kхrvaldamise arvelt saadud tulu, vхivad mхnedki neist tunda, et lisandunud paberitцц, mis nььdsest langeb nende endi хlgadele, vдhemalt osaliselt kahandab uue sьsteemi eelised.

Briti Tццstusharude Fцderatsiooni (CBI) poolt lдbi viidud ьlevaateuurimuse kohaselt kehtib eelцeldu iseдranis kдibemaksu kogumise alal. Otsus lхpetada piiriьletuspunktides kontroll eksporditavetelt kaupadelt kдibemaksu maksmise ьle on tunduvalt kiirendanud kaupade liikumist, samas tuleb nььd ettevхtetel enestel esitada vastav dokumentatsioon omaenese maa riiklikele kдibemaksu koguvatele ametkondadele.

Analoogiline on olukord kauplemisstatistika puhul: andmed, mida siiani kogusid tolliametnikud piiril, peavad nььd laekuma otse ettevхtetelt, lдhtudes nende kдibest. Seejuures vхivad aga nimetatud nхudmise poolt ettevхttele tekitatud nхudmise halduskulud Euroopa Liidu piires riigiti oluliselt erineda.

Страницы: 1, 2