Uni ja unenaod (estonii)

Uni ja unenaod (estonii)

Eesti Kõrgem Kommertskool

Psühholoogia kursusetöö

“Uni ja unenäod”

Õppejõud: professor J. Ennulo

Õpilane: Mark Maslov

ÕB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses

loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Unenäo psühholoogia

ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE

LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid

Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:

,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad

kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra

(Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste

eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik

karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on

sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja

küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii

kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda

— see on huroonide peajumal."

Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t ? e r o k i i d e kohta on

etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud

ussihammustuse puhul.

Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini

alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb

nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb

prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile,

nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud

sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi

lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse,

mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre

hind."

Aafrikas o n a ? a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka

unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli

150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja

tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema

orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte

suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu

vaim või jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus,

sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."

Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai

saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka

unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis

juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused

pole õiged.

,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja

härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed

seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja

sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse

sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui

tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega.

Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja

nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik

meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud

ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi ?amaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud

sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ".

Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt

ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda ?amaani

haige juurde, teab ?amaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama

tuleb, on tervistumislootust, kui aga ?amaan enne kutsumist kodunt lahkub,

pole paranemisloo-tust."

Ka üks k e t i ?amaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko

kirjutab:

,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi

pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse

nime."

Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.

Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a ?amaanidel —

böönidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga

või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse

perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne).

Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases

maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul

arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad ?amaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest

,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline

samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus

on ka laamadel.)"

Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka

muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi

otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem

tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures

puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant,

et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva ?amaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide

järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas,

arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti

vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid

ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on

iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on

rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:

— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;

— umbsõlme puhul on tulija vaene;

— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;

— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev

tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi;

sügeleb parem käsi — annad midagi.

Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites:

purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust;

kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust;

kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid

nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt

lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on

Novgorodi kroonikas t?uudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist

kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus.

Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku

kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid

sõjalis-poliitilisi sündmusi.

SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega

Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed

preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie

ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri

mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-

Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit

muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgame?i eepose" esimeselt

kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u.

2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast

liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva

loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgame?

Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut

Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgame? Uruki linnäs sind

unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri

taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes.

Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga

ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu

sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain

Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9



Ðåêëàìà
 ñîöñåòÿõ
ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü