Uni ja unenaod (estonii)

jutustada vahepealsetest sündmustest. Meedium rääkis muu hulgas järgmist:

,,...Näen rohukamarasse kasvanud varemeid, näen lõputuid riste, haudu...

näen üksikuid inimesi, pisaraid. Tallinn on purustatud, varemetes."

,,,,Millal see juhtus?" päris edasi hüpnotisöör. Kõik on hingetud, äärmises

põnevuses.

,,Kaksteist aastat varemalt... sõda... hirmus... julm. Jaaniöö, rahvas

lõbutseb, loidavad jaanituled...

Nõukogude Venemaa sõjalennukid, terve taevas on neid täis... Nad ründavad

Tallinna. Pommid lõhkevad, majad purunevad. Tänavad on täis laipu...

veri... laibad... rusud... kogu linn... rusuhunnik."

,,Aga meie lennukid? Mis teeb meie õhulaevastik?"

,,Üksteise järgi meie lennukid lastakse alla vaenlase poolt. Ka vastase omi

langeb palju..."

,,Edasi! Millega lõpeb see kõik?"

,,Sõda, hirmus sõda puhkeb lahti. See kestab palju aastaid."

Peagi lõpeb seanss. Ja varsti on meedium jälle harilik inimene. Ainult ta

on pisut kahvatu ja kurnatud ilmega. Kui toasviibijad jutustavad talle

temalt kuuldud sõnu, siis võpatab ta ja ei taha seda kuidagi uskuda. Ta

väriseb sealjuures kogu kehast, täis hirmu."

Toodud seansikirjeldusest läks paljugi täppi. Vahetult Eestit puudutav

Saksamaa ja N. Liidu sõda algas öösel kell 4, 22. juunil 1941. Jaaniõhtu

lõkked sellepärast ära ei jäänud. Maale jõudis sõjateade mõnepäevase

hilinemisega.

1944. a. 9. märtsi õhurünnakus sai surma palju tsiviilelanikke. Tallinna 13

000 majast hävitati 6000.

Ja nagu teada, ei tulnud Hitleri mõnekuisest Blitzkrie-gist midagi välja —

sõda kestis kuus aastat.,

Ka hiljem, 1932. a. on Mai Kalamees hüpnoosiunes öelnud: ,,Päts on

leivapäts, kui Päts on, on leib, kui ta kaob, tulevad segased ajad."

1933. a. avaldas ta ühel seansil, et Vene väed tulevad Eestisse sisse!

Küsimuse peale: ,,Kas nagu Gruusias?" (s.t. pärast kommunistlikku

riigipööret) vastas ta: ,,Ei. Neile avatakse väravad!"

1934. a., viibides Berliinis Saksa Teadusliku Okultismi Seltsis,

teatas ta hüpnoosunes, et kuuleb Eestis saksa keelt räägitavat ja Hitler on

seal võimul! (Insener Joh. Tootsi memuaaridest)

10. XX SAJAND

Üks esimesi sündmusi, mis pälvis XX sajandil üldsuse suure tähelepanu, oli

1500 reisijaga inglise ookeaniauriku ,,Titanic" hukkumine 15. aprillil

1912. Nagu näitavad USA psühhiaatriaprofessori Jan Stevensoni uurimused, on

kirjanduses fikseeritud vähemalt kümme seda sündmust ettenäinud unenägu.

Tähendusunenägu näinud isikud elasid Inglismaal, USA-s, Kanadas ja

Brasiilias. Lisaks sellele nägi katastroofi samal ööl unes veel seitse

inimest.

Huvitava detailina kirjeldab J. Stevenson ühe mees-ametniku unenägusid. Sel

mehel oli pilet ,,Titanicule". Ta nägi unes ,,Titanicut" uppumas, laev

kaldus, kruvi õhus pöörlemas, reisijad merehädalistena paatides. Ometi ei

loobunud ta reisist enne, kui ametitalitused teda selleks sundisid.

Kümnest tähendusunest olid neli vähemalt 10 päeva enne katastroofi, kuus

unenägu olid 10 päeva kuni mõni kuu varem.

Esimese maailmasõja vallapuhkemise kohta on kindlasti palju unenägusid.

Minugi kollektsioonis on mõned. Tähtsamatest meestest, kes saatuslikku

sündmust para-psühholoogiliselt tajusid, on mainitud Ungari piiskoppi

Joseph de Lanyi'd. ööl vastu 28. juunit 1914 nägi ta unes sõja ajendiks

saanud Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi tapmist.

1978. a. kandis Lääne-Saksa professor Hans Bender parapsühholoogia

konverentsil Cambridge'is ette juhtumi Saksa sõduri säilinud kirjast

(detsember 1914), kus oli juttu ka Hitlerist ja Teise maailmasöja

puhkemisest.

Ka Teise maailmasõja algust ja tulemusi oli spontaanselt paljudel juhtudel

ette nähtud, nagu nähtub H. Benderi ja E. Hanefeldi kollektsioonidest.

Mõned näited on ka minul, kuid nendest hiljem.

Paljude väljapaistvate riigitegelaste atentaate oli unes või muul viisil

ette nähtud. Nii oli see ka John ja Robert Kennedyga. Peale Jeane Dixoni

jt. tuntud nägijate olid need sündmused ette tajutavad ka Lääne-Saksamaal,

Soomes, Eestis.

Esitan Soome etnograafi L. Virtaneni kogutud juhtumi. John Kennedy mõrva

nägi Soomes ette üks naisõpetaja:

,,0lime juba voodis ja tuli oli kustutatud. Siis tuli tütar uksele ja

ütles:

,,President Kennedyt on tulistatud. ta on raskesti haavatud. Veel pole

teada, kes teda tulistas."

Mina aga ütlesin, et mis ta lobiseb: kes nüüd Kennedyt tulistab. Tütar aga

kinnitas, et nii öeldi uudistesaates.

Paar nädalat hiljem istusin (TV) õhtu-uudiseid vaatama ja siis korrati sama

teadet president Kennedy surmast.

Tundsin lausa õudust. Kuidas oli võimalik, et tütar oli rääkinud sedasama

kaks nädalat varem?

See mõrv oli täitunud varasema plaani kohaselt, nii et telepaatiline teade

sellest oli kindlasti ilmas olemas. Sealt sai selle ,,kinni püüda" isik,

kel oli vastuvõtuvõime."

Kahjuks pole juhtumi kirjelduses märgitud, kuidas tütar seda teadet tajus.

Võimalik, et tegemist oli kuulmishallutsi-natsiooniga ärkvelolekus.

Üks önnetus, mis avaldas mõju ka prohvetluse uurimise-le, oli 21. oktoobril

1966. a. Inglismaal toimunud maalihe. Surma sai 144 inimest, neist 128

last. Nädal pärast katastroofi avaldas psühhiaater J.C. Barker

ajakirjanduses üleskutse, et need, kes olid katastroofi unes või muul

viisil ette aimanud, teataksid endast. Kinnitavaid vastuseid laekus üle

Inglismaa 76. Uurija hindas rahuldavaks 34 kirjeldust (neist 28 unenägu,

millest 70% olid sümboolsed). Kirjutajate seas oli naisi 5 korda rohkem kui

mehi (võib oletada, et juhtumitest teatanud naiste seas oli palju

surmasaanud laste emasid).

Prohvetlik elamus oli olnud 18 juhul vähernalt neli päeva varem, 8 juhul

kuni kaks nädalat varem ning 8 juhul ulatus vahe mõne kuuni.

Siit tuleneski spontaansete prohvetlusjuhtude praktilise kasutamise idee.

Tuleks koguda elanikelt andmeid lähe-nevate katastroofide kohta ja püüda

önnetusi vältida (või vähemalt organiseerida kiiremini abi, vähendada

ohvrite arvu). Londonis on loodud spetsiaalne keskus — British Premonitions

Bureau (Grove House 14, West Grove, Lond. SE 10 England).

Analoogne keskus oli loodud ka USA-s New Yorgis —Central Premonitions

Registry. Käesoleval ajal keskus ei tegutse.

Spontaanseid õnnetuseelseid andmeid kogub veel USA-s Virginia Ülikooli

psühhiaatriateaduskonna parapsühho-loogia osakond eesotsas prof. J.

Stevensoniga.

Niisugused spontaansete nähete kogumise keskused on alates 1971. a. veel

Kanadas Torontos (aastas laekub u. 2000 teadet, millest keskmiselt 10%-1 on

praktiline väärtus) ja Lääne-Saksamaal — Institut für Grenzgebiete der

Psychologie und Psychohygiene im Freiburg.

Spontaansest uneprohvetlusest on teada veel inglase Maleolm Bessenti

täitunud ennustused 1969. a. no-vembrist:

— Ta ennustas, et lähema 4-6 kuu jooksul teeb Onassisele kuuluv kreeka

tanker avarii. Sellest tuleb rahvusvahelise mastaabiga pahandus.

Suure õlireostuse põhjustanud avarii juhtuski 1970. a. veebruaris Nova

Scotia lähedal.

— Kindral de Gaulle'ile ennustas ta surma ühe aasta jooksul.

De. Gaulle surigi 10. nov. 1970.

— Inglismaa sisepoliittka kohta ennustas ta, et peaminister Wilson vahetab

järgmisel suvel valitsuse koosseisu. Nii juhtuski.

Selle sajandi tuntumatest ennustajatest võiks nimetada veel USA-s elavat

Jeane Dixonit, 1918. a. sündinud saksa immigrandi Franz Pincerti tütart.

Jeane avastas oma võimed juba enne 10. eluaastat. Nimelt teatas ta isale,

et mõne päeva pärast saab ta musta äärisega kirja. Oma onule ennustas ta

öigesti pillimehekuulsust. J. Dixoni ennus-tustest võiks nimetada

näitlejanna Marilyn Monroe enesetappu, esimese Nõukogude sputniku

väljasaatmist, Mahatma Gandhi mõrvamist, ÜRO peasekretäri Ham-marskjöldi

surma lennuõnnetusel (ka Jeane'i enda mees suri lennuõnnetusel, mida ta

ette nägi) ning Hiina esimese aatomipommi plahvatust.

Viis päeva enne John Kennedy mõrva (22. nov. 1963) nägi ta presidendi

kirstu Valgesse Majja kantavat ning rääkis sellest mitmele tunnistajale.

Esimene kaudne ennustus John Kennedy tapmise kohta on tehtud juba 11.

märtsil 1956, mil ta oli öelnud: 1960. a. valitakse demokraat presidendiks

ja ta sureb traagiliselt väljaspool Valget Maja. J. Dixon püüdis K. Halle

ja mrs. Bumgardeni kaudu J. Kennedyt hoiatada. Ilmselt ei võetud hoiatust

tõsiselt ja sõitu Dallasesse ära ei jäetud.

J. Dixon räägib, et enne visiooni teket on juba mitme päeva jooksul tunda

erilist pinget.

Tuleviku kohta ennustas J. Dixon, et 5. veebruaril 1962 sündivat poeglaps,

kellest edaspidi tulevat juhtiv tegelane, ühendamaks inimkonna rahu- ja

progressi-püüdlusi. Selle mehe mõju olevat maksimaalne 1999. aastal.

Teine tuntud meedium on USA-s Virginias elanud Edgar Cayce (1877-1945).

Kuigi E. Cayce oli rohkem ravimeedium kui ennustaja, on ka temalt mitmeid

ennustusi. Need on kirjas stenogrammides, mida tema mediumistlike

autohüpnootiliste seansside järgi on proto-kollitud u. 14 000. Mõned ta

ennustused on alljärgnevad.

1939. a. ennustanud ta ette Vietnami sõda, mis tulevat USA jaoks suurim

pärast Teist maailmasõda, mis löpeb 1945. a.

1927. a. ennustas E. Cayce ette 1929. a. suurt majan-duskriisi.

Ta ennustas õigesti Esimese maailmasõja alguse- ja lõpuaasta.

Enda tulevase taassünni kohta rääkis Cayce, et sünnib uuesti aastal 2100

Nebraskas. Lapsena väidab ta end olevat Edgar Cayce'i, kes elanud Virginias

200 aastat tagasi! Teadlased kutsuvat teda külastama neid kohti, kus ta

väidab end olevat elanud — Virginiat, Kentucky't, Alabamat, New Yorki,

Michigani. Transpordiks olevat piklik sigaritaoline õhusõiduk, mis liigub

suure kiirusega. Aastal 2100 olevat osa Alabamast vee all. Norfolk on suur

sadam. New York on vahepeal hävinud ja teistsugusena üles ehitatud, nii et

Cayce seda algul äragi ei tunne!

Iseloomulik on seik, et kui E. Cayce hakkas ennustama totalisaatoril

hobuste võidusõite, siis kadusid ta võimed üheks aastaks.

Suur osa Jaapanit vajub enne 1998. a. merre.

Maa pooluste nihke tõttu muutub kliima keskvöötmes soojemaks. Paljud

rannikualad USA lääne- ja idarannikul hävivad.

E. Cayce ennustas, et Bimini saarte piirkonnast leitakse esimesed viited

Atlantisele. Maa hakkab seal tõusma ja tulevikus võtab ta enda alla

mitmesajaruutmiilise ala.

1968. a. leidiski USA mereväelendur R. Brushi Bimini ja Androse saare

piirkonnast veealuseid müüre ja sambaid. Allveearheoloogide uurimused

näitasid, et müüre moodus-tanud 5-tonnised kiviplokid olid murtud ligi 10

000 a. tagasi müüri asukohast 40 km põhja pool asuvast kivimurrust.

Skandinaavia ennustaja John Sundström (sünd. 1903) oli õigesti ennustanud

1976. a. olümpiamängude boikoti ja Iraani ?ahhi surma (1978. a.). Samuti

öelnud ta ette John Kennedy surma ja 1972. a. Müncheni olümpia-mängudel

sportlastele tehtava atentaadi.

Sel sajandil on olnud palju katastroofe. Üks kvalitatiiv-selt omapärasemaid

oli aatomipommi esmakordne sõjaline katsetamine Hiroshimas. Selle

katastroofi erakordsus viib mõttele, et peaks olema isikuid, kes suutsid

seda ette näha. Spetsiaalseid uurimusi selle kohta pole mul önnestunud

leida. Karl Bruckner, kes on Hiroshimast kirjutanud dokumentaalse romaani

(vene k. ,,Sadako tahab elada" M., 1964), toob ära ühe Hiroshima elaniku

proua Kumakisi unenäo enne saatuslikku 6. augustit 1945. a.:

,,Aga mina nägin täna öösel maavärisemist. Majad purunesid, kõik ümberringi

oli haaratud tulest. Aga kõige hirmsam oli see, et päike langes maa peale.

Ärkasin hirmu tõttu ja jätkasin karjumist, juba niinematil istudes.

Vana naine kummardus ja tõ'mbas pea õlgade vahele. Hirmust suurte.

silmadega, surudes nimetissõrme nina juurde, sosistas proua Kumakisi

kähedal häälel: ,,Kõik, mida ma unes näen, läheb täide.""

On vähe tõenäoline, et Hiroshima-mastaabilist ka-tastroofi nähakse ette

vaid mõni tund. Reaalsündmuste käik oli selline:

— 6. augustil 1945 kell 8.15 lõhkes aatomipomm u. 500 m kõrgusel, olles

lastud langevarjuga alla 8000 m kõrguselt lendavalt pommituslennukilt B-29.

Jaa-panlaste endi andmete kohaselt sai Hiroshima 470 000 ela-nikust surma

86000. Hooneist hävis 60%.

— 6. augusti varahommikul 1945 oli pommituslennuki komandör kolonel Tibets

saanud teada lahinguülesande sihtmärgi — Hiroshima.

— 24. juulil 1945 oli USA president Truman andnud käsu kasutada augusti

algul mõne Jaapani linna vastu pommi.

16. juulil 1945 oli New-Mexico kõrbes korraldatud esimene aatomipommi

katsetus.

— 1. juunil 1945 oli USA valitsus põhimõtteliselt otsustanud kasutada

loodavat pommi sõjas Jaapani vastu.

— 1940. aasta suvel oli alustatud aatomirelva looval Manhattani projekti,

mis haaras 128 000 teadlast ja tehnikut ning neelas 2 miljardit dollarit.

Olen kindel, et prohvetlikke andmeid Hiroshima hävingu kohta peaks olema

juba enne Teise maailmasõja algust. Jaapanist kaugel asuvas Eestiski on

juba 1943. aas-tast ennustatud, et sõja Jaapanis löpetab aatom.

Nüüd mõned ajaloolised detailid, mis võiksid seoses Hiroshima tragöödiaga

huvi pakkuda.

6. augustil 1653 oli Hiroshimast läbi voolaval Ota jõe] suur üleujutus. See

olnud nii hävitav, et veel XX sajandil peeti 6. augustit halvaks päevaks.

Muuseas ei piirdunud saatuse hävitustöö linna kallal 6. augustiga 1945. 17.

septembril 1945 puhkes orkaan, millele liitusid paduvihm ja üleujutus. Kui

algul oli linna hävitanud tuli, siis ülejäänu tegi vesi. Kui pomm suutis

hävitada vaid 10 silda, siis uputus lõhkus neid 20. Pealtnä-gijad

kirjeldavad üleujutusjärgset Hiroshimat kui suurt järve.

Ka teisel aatomijõul purustatud linnal Nagasakil on spetsiifilisi jooni.

Nagasaki oli alates XVI sajandist põhiline (1725-1854 ainuke)

välismaailmaga kaubavahetust pidavsadam.

Omaette uurimisteema võiks olla üldse suurte katastroo-fide etteaimamine.

Polnud ju Hiroshima ja Nagasaki suurimad. Juba ainuüksi Dresdeni

pommitamine USA-Suurbritannia lennuväe poolt nõudis 1945. a. veeb-ruaris

120 000 sakslase elu, rohkem kui oli vahetuid ohvreid Hiroshimas ja

Nagasakis kokku! Hamburgis nõudis analoogne operatsioon 1943. a. augustis

40 000 sakslase elu. Nende arvude üle me väga ei imesta, sest iga Teise

maailmasõja päev nõudis umbes 25 000 inimelu. Inimohvri-te poolest ajaloo

suurim katastroof oli siiski Hiina 1556. a. maaväring, kus ohvreid oli 830

000. Gangese üleujutus nõudis 1737. a. 300 000 ohvrit. Ka Jaapani pinnal

oli varem olnud suuremaid katastroofe, näiteks Tokio maavärin 1923. a.

Ohvreid oli siis 143 000.

Selliste katastroofide puhul kerkib praktiline küsimus, kui pikalt on

võimalik neid ette öelda ja kas on võimalik inimkaotusi vähendada?

11. PROHVETITE EKSIMUSED

Pole ühtegi teadlast, arsti ega ajaloolast, kes poleks eksinud. Ometi ei

sea me kahtluse alla teadusi, meditsiini ega ajalugu kui selliseid. Lisame

veel, et viimaste puhul on tegemist eksimisega oleviku või mineviku hindami-

sel. Tohutult raskem on aga täpselt ette öelda tulevikus saabuvaid

sündmusi. Sellest on tingitud ka parimate nägijate eksimused.

Illustratsiooniks pakun välja mõned neist.

Jeane Dixon arvas ekslikult, et 1980. a. algab Kolmas maailmasõda, kus USA,

N. Liit ja Saksamaa liituvad Puna-Hiina vastu ning et 1964. a. lammutatakse

Berliini müür.

Edgar Cayce eksis, arvates, et Hitlerist tuleb demokraat, et Hiina muutub

enne 1968. aastat domineeri-valt kristlikuks, et Venemaast saab inimkonna

lootus, sest seal hakkab igaüks elama oma ligimese heaks ja kommunism kaob.

Skandinaavia ennustaja J. Sundström arvas eksli-kult, et 1982. a. puhkeb

sõda NATO ja Varssavi bloki vahel, kuhu 1984. a. liitub Hiina ja et sõjas

lastakse Sundström ise maha kas 12. märtsil või 12. novembril 1984.

Ka tuntud Eesti meedium Mai Kalamees eksis, kui rääkis hüpnoosis 4.

veebruaril 1930 ühest ajalehest väljalõigatud portree kohta (mida ta ise ei

näinud):

,,See mees on väga terase loomuga, uhke. Kui ta vihastab, siis on väga

metsik, kui ta siiveneb millessegi asjasse, siis viib ta selle läbi.

Sõjavägi, hauad. Ta peab sundima teisi tapma, kuigi ta ise seda ei taha.

Kõik rahutused surub ta veriselt maha. Ei lähe kaht aastat, siis on tal

lõpp. Teda veetakse lohinal ja kuskil koopas on tema lõpp. Valitakse uued

esindajad. Kommunism parandatakse. Seda teeb alamrahvas ja allasurutud

intelligents. Punane madu väsib, ta liigutab veel, et hinge sees hoida."

Tõenäoliselt rääkis hüpnoosis meedium seda, mida temalt ootas hüpnotisöör

B. Johanson. Jutt oli Stalinist.

LÕPETUSEKS

Võib-olla toimub tulevikus unenägude uurimine hoopis objektiivsemalt kui

praegu. Tänaseks päevaks on arvamus, et unenägu on suunatud tulevikku,

mitte mineviku. Aga see tuleviik sõltub käitumisest ja psüühilisest

protsessidest minevikus.

LISAMATERJALI

Bro, H.H. Edgar Cayce in dreams. N.Y., 1970.

Evans-Wentz, W.Y. (ed.) The tibetan book of the dead. London, Oxford, N.Y.

1971.

Jacobson, N.0. Life without death? N.Y., 1971.

Miller, A. Selgeltnägemine ja ennustamine. Tall., 1935.

Stearn, J., Edgar Cayce the sleeping prophet. Toronto-N.Y., 1967.

Áîãàòûðåâ, Â. Ïîäñîçíàíèå íà ôîòîáóìàãå. Æ. Èçîáðåòàòåëü è Ðàöèîíàëèçàòîð.

9/1979, åå. 4-7 è 24-25.

Âåéí, À.Ì. Òðè òðåòè æèçíè. Ì. 1979.

Ãðóçåíáåðã, Ñ.Î. Ãåíèè è òâîð÷åñòâî. Ë. 1924.

SISUKORD

Sissjuhatus

1. Unenäod loodusrahvail

2. Sumer ja Egiptus

3. Vana-Kreeka

4. Vana-Rooma

5. Piibel unenägudest

6. Rahvuseeposed

7. Ended

8. Kilde kesk- ja uusajast

9. Eesti

10. XX sajand

11. Prohvetite eksimused

Lõpetuseks

Lisamaterjali

Sisukord

Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9



Ðåêëàìà
 ñîöñåòÿõ
ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü ðåôåðàòû ñêà÷àòü