juurde, kivide vahele.
XII runos kavatseb oma naise pettusest solvunud Lemminkäinen sötta minna.
Ta naine Kyilikki aga räägib oma hoiatavast unenäost:
,,Küll see Kyllikki kõneles,
naine ette hoiateli:
,,Oioi armas Ahtikene!
Ära sa mine sõdaje!
Nägin unda ma magades,
sügavasti suikudessa:
tuba kõik oli tulessa,
leeki suuri lõkateli
üsna meie akna alla,
päraseina peenderalla,
säälta tuisahti tubaje,
kosena üles kohades
põrandalauasta lageje
akkenasta ukse külge."
Lemminkäinen ei usu ja saab surma. On kirjeldatud ka ennustusmeetodeid.
Näiteks kui visata pihlakad tulle ning need ajavad verd, siis tuleb sõda,
kui aga vett, püsib rahu, ning kui mett, siis tulevad kosilased.
Tähtsamate asjade puhul küsiti jumalalt-loojalt arbuga nõu, seades
lepalaaste arbusõelale.
F.R. KREUTZWALDI KOOSTATUD ,,KALEVIPOEG" (1857)
II loos ennustab Kalev oma peatset surma ja seda, et pärast tema surma
sünnitab Linda poja. Sellest (kuigi noorimast pojast) saab kuningas, kes
toob rahvale õnne.
III loos soovitab vanem vend pärast Linda kadumist magama heita, et unes
saaks ,,taevaliku tarkus, Uku unes ilmutada" ja nõu anda.
V loos, kui Linda oli ikka veel kadunud, nägi Kalevipoeg und:
,,Eite õitses noorel ilul, õitses kui mõrsja kambris, Naine noorik laua
taga Pulmapäeva pidudella
Kuju tuli kaugemalta
Eite istus Uku õues
õnnepäeva paistusella." Hommikul Kalevipoeg
,,Hakkas öösist unenägu,
Lugu läbi mõtlemaie;
Mõtles tunni, mõtles teise,
Siis aga nõnda pajatas..." Linda on varastatud ja surnud. On kirjeldatud ka
telepaatilist unenägu. Kalevipoeg
,,Ärkas unest ehmatades.
Kuri unenäo-kuju
hädaohtu ähvardelles
võitis mehe väsimuse." Samal ajal murdsid hundid Kalevipoja hobuse. Ka
,,Kalevipojas" on mainitud mitteprohvetlikku petu-unenägu, mida ta nägi
seitse nädalat kestnud nõidusunes:
,,Eilse päeva ilmutused
unenäona uuendati,
kirjuks kangaks kujutie
petispaelusse paelutie."
PUMPURSI ,,LÄCPLESIS" (1888)
II loos on juttu ,,aulisest vanakesest" Vaidelotist, kes ennustanud
Läcplesisele kuulsusrikast tulevikku; seda, et läänest saabuvad vallutajad
ning et sajandite pärast saavad lätlased vabaks.
III loos ütleb võitluses Läeplesisega jännijäänud eesti hiid Kalapüis, et
ta ema ennustanud röövrüütlite kallale-tungi siis, kui ta kohtab
Läcplesist.
VI loos aimab Läcplesise armastatu Laimdota halba rüütlist, kes hiljem
Lacplesise tapab.
ENDED
Ende all mõistan ennustatavale sündmusele sageli eelnevat, kuid mitte selle
pöhjuseks olevat sündmust.
Viiteid ennetele on juba antiikajast. Nii ennustanud ,,Iliases"
ennustustark Kalchis Trooja langust kümnen-dal aastal selle järgi, et madu
söönud ohvrialtari alt ära üheksa linnupoega ja emalinnu ning moondunud
siis kiviks.
Luurele läinud Odysseusest ja Diomedesest paremal lendutõusnud haigur
ennustas head.
Üle Trooja sõjaväe lendas vasemalt poolt kotkas, keda lennul hammustas
nokas hoitav madu ning kotkas laskis mao lahti. See ennustas sõjalist
ebaedu.
Preester Nestor palus Zeusilt ahhailaste päästmist ning Zeus andis jaatava
vastuse kõuekõmina näol.
,,0düsseia"
Lindude vaatleja Alitherses ennustas Odysseuse poja Telemachose ja
peigmeeste kohal võitlevate kotkaste põhjal, et Odysseus tuleb tagasi ja
tapab peigmehed.
Kui Telemachos oli Menelaose pool, lendas sealt üle i d a poolt tulnud
kotkas, küünte vahel suur valge hani ja möödus neist paremalt. See tähendas
ikka veel ilusa Helena seletust mööda Odysseuse saabumist ja peigmeeste
hukku.
Ennustaja Theoklymenosest lendas võitluse ajal üle paremalt poolt tulnud
kull, kel oli küüsis tuvi. Ennustaja seletas seda nii, et Odysseuse
suguvösale jääb saarel võim.
Kui Penelopeia soovis, et Odysseus ometi tagasi tuleks ja ülbetele
peigmeestele tasuks, siis Telemachos aevastas. See oli kinnitav enne.
Kui Odysseus palus Zeusilt head ennet, siis kõlas k õ u ja jahujahvataja
ütles, et olgu see sööming peigudel viimane.
Telemachose tapmise plaane hauduvatest peigudest lendas üle vasemalt poolt
tulev kotkas, tuvi küüsis. See oli ettevõtmise nurjumise enne.
,,Vanem Edda"
,,Laulus Sigvördrist Faafniritapjast" on peetud lahin-gueelseteks headeks
enneteks järgmisi.
Paremal pool lendab pigimust kaaren.
Eemal on näha kaht kuulsusehimulist kerglast.
Kuuldub hundi ulgumist.
Kauguses on näha sörkivaid hunte.
H a 1 v a k s endeks arvatakse seda, kui taplusse torma-tes jalg ära
lüüakse.
,,Gröönlaste loos Atlist" tabavad Högnit ja Gunnarit halvad ended siis, kui
nad on teel neid tappa kavatseva Atli poole. Neil läks paadi kiil pooleks;
katkesid rihmad ja tullid; randa jõudes ei kinnitatud laeva; värav
kriuksus, kui Högni virutas.
Ennete kohta onka ajaloolisi viiteid.
Herodotos kirjutab, et enne kui pärslased võtsid ette sõjakäigu Kreekasse
olnud Delose saarel maavärin, mida seal varem polnud juhtunud. Ta kirjutab:
,,Võib-olla oli maavärin märk, millega jumalus inimeste-le tulevasi hädasid
ilmutas."
Hilisemast ajast kirjutab F. Nork oma raamatus XIX sajandi juhtumistest.
— Vastabiellunud abielupaar istus toas. Naisel purunes kudumise ajal heleda
plaksuga laulatussõrmus nime ja laulatuse aastaarvu vahelt. Mees seda ei
märganud. Kolm nädalat hiljem suri ta mees samal kuupäeval, mil neid oli
laulatatud.
— Altenburgi kloostris seisnud kellegi V. kingitud klaaslaud. Äkki
purunenud klaas nime kohalt ilma välise põhjuseta. Kaheksa päeva hiljem
suri V. rongiönnetuse tagajärjel.
— Ühes seltskonnas tõstis keegi klaasi uue silla terviseks. Üldiselt teati,
et sild on vilets, seetõttu ei joonud keegi. Jooja pani klaasi enda ette
lauale, kus see purunes. Sild purunes ühe kuu pärast, põhjustades
inimohvreid.
Samas raamatus on vihjeid ka karjatuste ja koputuste ning lõhnade
endelisele tähendusele.
Lõpuks veel ühest antiikaja endest.
Kartaago väejuht Hannibal pöördus 202.a.e.Kr. laevastikuga Itaaliast
tagasi Aafrikasse. Liviusele toetudes kirjutab J. Korabljev järgmist:
,,Hannibal oli juba oma merereisi lõpetamas. Lähenedes Aafrika rannale,
käskis ta ühel meremehel ronida masti otsa ja vaadata — kuhu on suunatud
laeva nina. Kuuldes, et see on purustatud matusepaik, pidäs ta seda halvaks
endeks ning käskis kursi vötta Lepstisesse ja randuda seal."
Nagu ajaloost teada, ei aidanud Hannibali ka kursi muutus — Rooma väejuht
Scipio purustas ta väed samal, 202. a.e.Kr. Aafrika pinnal ning Hannibal
mürgitas enda mõni aasta hiljem.
KILDE KESK- JA UUSAJAST
Prohvetlike juhtumite kirjeldusi on palju. Nende seas võiksid kõige rohkem
huvi pakkuda üldtuntud nimed ja sündmused.
Üks esimesi keskaegseid teateid on ühe IX sajandi suurema riigi, Bagdadi
kalifaadi kaliifi Harun-ar-Ra?idi lugu, mis juhtus 809. a. algul.
Kaliif näinud unes enda poole sirutuvat kätt, mis hoidis punakat mulda. Ta
kuulis häält, mis ütles: ,,Sellesse mulda maetakse Harun!" Teine hääl
küsinud: ,,Kuhu ta maetak-se?" Vastus oli: ,,Thusi."
Mõne aja pärast läinud Harun-ar-Ra?id Samarkandi ja Oxuse provintsi
ülestõusu maha suruma. Tee viis läbi Gruusia. Gruusias rännates jäi kaliif
haigeks. Muidugi peatuti. Kalüf küsinud, mis koht see on. Vastati, et Thus.
Nüüd käskinud kaliif ühel teenril tuua näha siinset mulda. Teener ulatanud
peoga näha mulda, mis oli punaka varjundiga.
Mõne päeva pärast Harun-ar-Ra?id suri ja ta laip maeti Gruusiasse, Thusi.
Türgi sultan Murat 1 nägi 1389. aastal ööl vastu 15. juunit enne serblaste
ja bosnialastega Kosovo juures peetud lahingut, et langes vaenlase sõduri
käe läbi. Et Murat 1 end lahingus hoidis, jäi ta ellu. Ent kui ta pärast
lahingut koos vesiiriga vastase tapetud södureid vaatas, hüppas üks haavatu
tema juurde ja tappis ta.
Teatavasti lahkus 1428. a. 16-aastane prantsuse talutüd-ruk Jeanne d'Arc
kodutalust, et kroonida kuningaks dofään Charles ja juhtida sõjaväge
inglastevastases vabadussõjas. Oma plaanidest ei rääkinud ta kellelegi,
sest vastasel korral poleks teda kuhugi lastud. Hilisematel
kohtuprotsessidel arutati Jeanne'i kodune olukord põhjalikult läbi ja
ilmnes järgmist.
Tõepoolest oli isa üht-teist ette tundnud. Jeanne'i ema jutustas, et enne
seda nägi isa unes, nagu oleks ta tütar ,,lahkunud koos sõduritega".
Kui see töepoolest nii juhtus, olnud isa maruvihane ja lubanud tütre
uputada.
Saksi kuurvürst Friedrich III nägi unes vastu 31. ok-toobrit 1517. a.
üht munka hiiglasliku sulega, mis pidi hävitama Rooma. Uni olnud nii
erutav, et ta oli sel ööl kolm korda üles ärganud.
Teatavasti lõi Martin Luther oma kuulsad 95 katolitsismi vastu sihitud
teesi Wittenbergi kirikuuksele järgmisel päeval, 31. oktoobril 1517.
Muuseas tuli Friedrich III endal Lutheriga veel tegemist. Viie aasta pärast
tuli tal Lutherit varjata ja tema lossis tõlkis Luther 1522. a. Uue
Testamendi saksa keelde.
Martin Lutheri naine Katharina nägi kord unes kaht võõrast daami, kes tulid
ehtima pulmadeks nende tütart Magdalenat. Peatselt nende tütar suri.
Katariina di Medici, Prantsuse kuninga Henri II naine, nägi ööl vastu 1559.
aasta 29. juunit, et ta mees lamas maas verisena. Sel ajal oli kuningal
plaan minna rüütliturniirile. Naine keelitas teda, et ta ei läheks või
Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
