Horus + spexi = vaatlema). Maksa ennustusvahendina kasutamine on
arvatavasti seotud arhailisema mantika moodusega — püromantiaga, mille
vahendiks on tuli (algselt ohverdamistseremoonia tuli). Maksa on peetud
organismi tule sümboliks. Vanimad maksaennustamise teated on pärit Vana-
Sumerist.
Viimane, arvult seitsmes ,,kuningate perioodi" etruskist valitseja Roomas
oli Tarquinius Superbus (Uhke). Aastal 510 e.Kr. aeti ta Roomast minema ja
algas uus, vabariiklik ajajärk.
Ajaloos on viiteid, et Tarquinius olevat Rooma kuning-liku perioodi lõppu
unes ette näinud.
Rooma kuningliku perioodi kohta on märkmeid ajaloola-sel N. Ma?kinil:
,,...sageli pöörduti nõu saamiseks eriliste tarkade, augurite poole, kes
arfasid jumala tahte lindude lennu järgi ja selle põhjal, kuidas nokivad
teri pühad kanad. Pärimuse järgi ilmunud Tarquinius Uhke ajal, tegelikult
aga vist vabarngi algul nn. sibülliraamatud. Nende raamatute koostajaks
peeti ennustajat, Kyme sibülli. Need raamatud sisaldasid mitmesuguseid
kreeka-keelseid ennustusi. Sibülliraamatute poole pöörduti vaid
erakordsetel juhtudel. Nende säilitamine oli usaldatud erilistele
preestritele ja tõlgendajatele."
Lisada võiks veel seda, et sibülliraamatud hävisid Rooma tulekahju ajal 83.
a.e.Kr. Hiljem uuesti kogutud materjali käskis Rooma väejuht Stilieho
aastal 400 põletada.
Esimeseks sibülliks on peetud Trooja kuninga Priamose tütart Kassandrat.
Kreeka mõjuna on Rooma riigis oraaklitena tegutsenud kuni 12 sibülli.
Kuulsaimad neist tegutsesid Kymes ja Tiburis. Kyme oli algul Suur-Kreeka
koloonia. mis asutati VIII saj.e.Kr. See asub Lõuna-Itaalia läänerannikul
Napoli lähedal. Rooma vöimu alla langes Kyme IV saj.e.Kr.
Kui Rooma riigi piirid laienesid, ulatus siia üha rohkem ka kultuurilisi
mõjutusi. Eriti suur oli Kreeka mõju. Kreeka põhilised jumalad võeti üle
nende nimesid ja kohati ka funktsioone muutes: Zeusile hakkas vastama
Jupiter. Herale Juno, Poseidonile Neptunus, Athenale Minerva, Aresele Mars,
Aphroditele Venus, Artemisele Diana. Hephaistosele Vuleanus. Hestiale
Vesta, Hermesele Mereurius, Demeterile Ceres, Apollonile Apollo.
Selle jumalate rea tõin, et näidata: a i n u 11 ennustusju-mal Apollon on
säilitanud oma põhilise nimekuju ja funktsiooni.
Ennustusvõimet hinnati ka Rooma alamate ja orjade juures. On näiteks
teateid suurest Sitsiilia orjade ülestõusust aastal 138 e.Kr. Saar oli 6
aastat orjade käes, vermiti isegi oma münte ülestõusu juhi Eunuse
portreega. Alles mitme konsuli ühendatud armeed suutsid orjadest võitu
saada. Eunuse isiku kohta kirjutab ajaloolane N. Ma?kin järgmist:
,,Liikumise juhiks oli ori Eunus, kellega käis kaasas võimeka maagi ja
ennustaja kuulsus. Räägiti, nagu oleks Eunus suure süüria jumala Athagali
kaitse all. Eunus kuulutati tsaariks ja nimetati süüria tsaaride nimega
Antioehoseks."
Ülestõusnutel oli veel teinegi juht — Kleon, aga tema loovutas oma võimu
Eunusele kui populaarsemale.
Kui tapetud isade asemele sirgusid pojad, tõusid Sitsiilia orjad jälle
üles. See oli 104.-101. a.e.Kr.
N. Ma?kin kirjutab:
,,Tsaariks kuulutati Salvius. Teda peeti kogenud ennustajaks, kes kasutas
selleks loomade sisikonda. Salvius võttis endale nimeks Triphon."
Ka seekord oli ülestõusul veel teinegi juht, Aphinion, keda peeti kuulsaks
tähtede järgi ennustajaks. Aphinion kuulutas end samuti tsaariks.
Huvitav! Kui eelmise ülestõusu puhul eelistati ennustajat maagi lihtjuhile,
siis kuidas talitati kahe ennustajaga?
Peajuhiks kuulutati Triphon. Ilmselt loeti haruspeksiat usaldusväärsemaks
või ka operatiivsemaks kui astroloogiat.
Kuigi roomlastel olid omad sibüllid, pöördusid nad erakordsetes olukordades
Delfi oraakli poole. Nii juhtus see ka peale Cannae lahingut. kus Kartaago
väejuht Hannibal purustas peaaegu kogu roomlaste sõjaväe ja oleks võinud
rünnata kaitsetut Roomat. Tuginedes Liviusele, kirjutab I. Korabljov oma
raamatus ,,Hannibal" nõnda:
,,0raakel luges üle jumalaid ja jumalarinasid, kellele tuli ohvreid tuua.
Ta andis ka nõu, kuidas seda teha. Süs aga lisas: ,,Kui te, roomlased,
nõnda talitate, siis teie olukord paraneb ja kergeneb. Teie riigi olukord
muutub õnnelikuks )a võit sõjas jääb rooma rahvale. Kui teie riigi asjad
edenevad hästi ja ta päästetakse, saatke Apolloni püütiale kinke
sõjasaagist ja raha, mida saate sõjasaagi müügist. Austage sõjamehe
relvastust, hoiduge ohjeldamatust lõbutsemisest."
Aga ka see, Rooma riigile kõige ohtlikum sõda, II sõda Kartaagoga. olevat
alguse saanud Hannibali unenäost. Selle tagajärjel olevat ta otsustanud
Kartaago valitsejate nõusolekuta rünnata Rooma ,,mõjusfääri" kuuluvat Sagun-
tumi linnä. I. Korabljov kirjutab, toetudes Liviusele:
,,Arvatavasti sellel ajal levisid sõdurite ja mitte ainult sõdurite seas
kuuldused imepärasest unenäost, mida Hannibal näinud ja mis ennustanud
võitu."
Üks huvitavaid juhtumeid kogu Teise Puunia sõja jooksul oli aastal 216,
veel enne Cannae lahingut. Hannibal valmistas Rooma sõjaväele lõksu: jättis
oma laagri näiliselt maha, kullahunnikud nähtaval, lõkked põlemas. Ise aga
jäi tee äärde varitsema, et ootamatult rünnata. Luure teatas konsul Marius
Statiliusele, et tegemist on arvatavasti löksuga, ja otsustati kindlustatud
laagrist mitte väljuda. Edasi loeme J. Korabljovi raamatust:
,,Marius Statiliuse teadaanne põhjustas efekti, mis oli vastupidine
sellele, mida ootas Emilius Paulus. Södurid hakkasid veel valjemalt ja
otsustavamalt nõudma, et antaks teeleasumise signaal. Vastasel korral
lubasid nad minna ise ja ilma signaalita. Varron andis käsu teele asuda ja
vaid viimasel hetkel õnnestus Paulusel oma kolleegi peatada. Leegionide
riviembleemid kanti juba väravast välja, kui Emiliuse saadik teatas
Varronile, etkanadega ennustamisel ei s aanud Emi lius s oo dsat e nnet
(minu sõrendus — I.S.).
Ebausklik hirm sundis Varroni peatuma, kuid tal tuli veel kaua veenda
ülesköetud sõdureid, et pöördutaks tagasi laagrisse."
Seega — kui haned päästsid Rooma linna, siis tegid kanad seda Rooma
impeeriumiga!
On säilinud ka viide sellele, et kuulus Rooma kõnemees Ci,cero nägi unes
tulevast Rooma keisrit Augustust, enne kui ta teda isiklikult kohtas.
Muuseas oli Augustus see, kes võitis 31. a.e.Kr. relvastatud vöimuvõitluses
Antoniuse, 12 a. varem Cicero tappa lasknud poliitiku.
Üldtuntud on Caesari tapmise lugu (15. märtsil 44. a.). On teada, et sibüll
oli Caesarit hoiatanud 15. märtsi eest. Teel senaatorite nõupidamisele
kohanud Caesar sibülli ja öelnud, et 15. märts on käes, aga midagi erilist
pole juhtunud. Sibüll vastanud: ,,Käes, kuid mitte läbi!"
Edasi kirjutab ajaloolane Grube:
,,Caesari abikaasa Calpurnia oli tema tapmisest öösel hirmsaid unenägusid
näinud. Südamest palus Calpurnia 15. märtsi hommikul, et Caesar koju jääks.
Tõesti tahtis Caesar abikaasale järele anda ja konsul Antoniusel enese
asemel senati koosolekut lasta pidada. Aga üks Brutuse sugulane tuli ta
järele ja meelitas teda, nii et ta ligi läks."
Tagajärg on teada — 23 noahaava.
Mida Calpurnia nägi? V. Bitneri andmete järgi näinud ta unes, et mehe büst
jooksnud verd, maja katus langenud sisse, olnud näha pistodadega mõrvareid.
PIIBEL UNENÄGUDEST
Piiblist leiame 12 prohvetliku unenäo kirjeldust. Need on 1 Moosese,
Kohtumõistjate ja Tanieli raamatus. Kirjeldan neid lähemalt.
1 Moosese 28,10-15 kirjeldatakse Jakobi unenägu. Jehoova ilmutab end unes
ja lubab maa, kus Jakob magab, temale anda. Ta ennustab ka tema suguvõsa
tulevast võimsust ning lubab osutada selle saavutamisel kaasabi.
1 Moosese 31, 10-13 on juttu Jakobi unenäost. Jumala ingel selgitas talle
Labani riukaid ja käskis oma sünnimaale minna.
1 Moosese 37. 7-8 on kirjas 17-aastase Joosepi unenägu, mida ta jutustas
oma vendadele.
,,Et vaata, meie oleme sidumas vihkusid väljal ja vaata, minu vihk tõusis
äkki üles ja jäi ka püsti seisma ja vaata, teie vihud tulid tema ümber ja
kummardasid minu vihu ette."
Ja tema vennad ütlesid temale: ,,Peäksid sina õieti kuningaks meie üle
saama? Kas sa peaksid õieti valitsema meie üle? Ja nemad võtsid teda veel
enam vihata, tema unenägude pärast ja ta kõnede pärast."
1 Moosese 37. 8-10 on juttu veel ühest unenäost. ,,Ja ta nägi veel unes
teise unenäo ja jutustas seda oma vendadele ja ütles: ,,Vaata, ma olen unes
veel ühe unenäo näinud ja vaata, päev ja kuu ja 11 tähte kummardasid minu
ette." Ja ta jutustas seda oma isale ja oma vendadele ja ta isa sõitles
teda ja ütles temale: ,,Mis unenägu see on, inis sa unes näinud? Kas mina
ja su ema ja su vennad peavad õieti tulema ja sinu ette kummardama maani?""
1 Moosese 40, 9-13. Jutt on Egiptuse vaarao õukonnast. ,,Ja keldriteenrite
ülevaataja jutustas oma unenäo Joosepile ja ütles temale: Mu unenäo sees
oli nõnda. Vaata, seal oli viinapuu minu ees. Ja viinapuu küljes olid kolm
oksa ja need olid pakatamas, ta õied olid välja tulnud ja tema kobarate
küljes olid marjad valmis saanud. Ja vaarao karikas oli mu käes ja ma
võtsin vunamarjad ja pigistasin neid vaarao karikasse ja andsin karika
vaarao kätte."
Ja Joosep ütles temale: See on tema seletus: kolm oksa on kolm päeva. Enne
kui kolm päeva mööda saab, tõstab vaarao su pea üles (keldriteenrite
ülevaataja oli sel ajal eksimuse eest vangis — I.S.) ja paneb sind jälle su
ameti peale ja sa annad vaarao karikat tema kätte endise viisi järele kui
sa olid ta keldri ülevaataja." Nii see ka juhtus. 1 Moosese 40, 16-19.
,,Kui pagarite ülevaataja (oli ka vangis koos keldriülema ja Joosepiga —
I.S.) nägi, et ta hästi oli ära seletanud, siis ütles ta Joosepi vastu:
Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
