vähemalt turniirist isiklikult osa ei vötaks. Kõik asjata! Turniiril sattus
kuningale piigikild silma ja mõne päeva pärast 40-aastane kuningas suri.
Prantsuse kuningas Henri III nägi kolm päeva enne oma surma unes, et kroon,
skepter ja purpurmantel olid verised ja jalge alla tallatud.
Teatavasti suri Henri III 1. aprillil 1589 dominiiklase Clementi noa läbi.
liri arhipiiskop Usher ennustas ja kirjeldas 1601. a. Dub-linis puhkevat
iirlaste inglisevastast ülestõusu, mis algas 1641. a.
Maria di Medici, Prantsuse kuninga Henri IV naine, riägi 1610. a. unes, et
krooni ehted muutusid pärliteks (tavaliselt tõlgendatakse neid pisaratena).
Üks usufanaatik tappis Henri IV 14. mail 1610.
See oli juba kolmanda Henri õnnetu surm järjest!
Suurbritannia tegelikule valitsejale Buckinghami hert-sogile George
Villiersile ütles 1628. a. üks ta aadlikust sõber, et näeb, nagu oleks
talle pistoda rindu torgatud. Seda tegigi vandenõulane Fulton 3. augustil
1628.
Veristele lugudele vahelduseks XV sajandil Inglismaal Yorkshire's elanud
Ursula Shiptoni ennustus selle kohta, mis tuleb ,,viimastel aegadel",
pärast 1900. a.
Siis tulevat ,,imelikud päevad: naised riietuvad meeste kombel,
kannavad pükse, lõikavad juuksed ära ega hooli aust. Armastus sureb ja
abielu rikutakse. Vankrid sõidavad kõikjal ilma hobusteta ja inimmõte
kihutab silmapilgu vältel läbi ilmamaa... Inimesed käivad ka vee all, isegi
magavad ja räägivad seal... siis aga lendavad linnu kombel kõrges õhus läbi
pilvede."
Selle unenäo nägija pole mingi kuulsus, vaid lihtne 24-aastane naine
Margarethe Landbrock Elterleinist. Tema unenägu sai aga üldteatavaks, sest
see puudutas rootslaste-ga peetavat sõda. Uusaasta ööl vastu 1643. aastat
nägi ta, et Rootsi kindral Torstenrohn pani keti ümber Freiburgi linna.
Siis tuli aga linnast rüütel ja raius selle mõõgaga läbi. Sümboolika oli
kõigile mõistetav: Freiburgi piiramine ei anna tulemusi. Seitsme nädala
pärast Freiburg vabaneski.
Teatavasti oli Londonis 1666. aastal suur tulekahju, põles ära ligi
kolmandik linna — 13 000 maja, 90 kirikut. On kirjanduslikke viiteid selle
kohta, et seda katastroofi nägid juba 1660. a. ette Humphrey Smith, 1661.
a. George Fox ja 1664. a. Thomas Briggs.
See võis olla umbes 1790. aasta paiku, kui ühele Kariibi mere saare
Martinique'i neiule rääkis mulatitarist ennusta-ja Euphemia David tema
tulevikust. Selle neiu nimi oli Marie Rosa Josephine Tasher de la Pagerie.
Ennustaja ütles, et tal saab olema kaks meest. Esimese mehega sünnib tal
kaks last. Mees ise on pärit ühelt saarelt, nad hakkavad elama Euroopas.
Siis see mees sureb traagiliselt.
Teine mees on ülemaailmselt kuulus, lapsi neil pole. Teine mees sureb
saarel õnnetuna.
Juhtus nii, et Josephine'i esimeseks meheks sai kindral Beauharnais,
kellega neil oli kaks last. Kui kindral oli 31 aastat vana, laskis
Robespierre tal 1794. a. pea maha raiuda.
Kahe aasta pärast sai Josephine'ist ühe teise kindrali, Napoleon
Bonaparte'i naine. Kooselu kestis 1796.-1809. aas-tani. Napoleoni edasine
saatus ja lõpp 1821. a. Saint Helena saarel on üldtuntud. Muuseas oli
Josephine'ile enne ta esimese mehe surma ja abielu Napoleoniga ta tulevast
saatust ennustanud ka kuulus Pariisi ennustaja Marie-Anne Lenormand (1772-
1843). M. Lenormand ennustas talle, et tema teine abielu lahutatakse. See
leidis aset 1809. aastal.
Tuntud prantsuse teadlane ja füsiognomist Lavater oli korduvalt unes näinud
ja sellest ka teistele teatanud, et sureb vägivaldsesse surma.
Juhtuski nii, et 26. septembril 1799 tulistati teda ning veidi hiljem ta
suri.
USA presidendil A. Lincolnil oli oma traagilise lõpu kohta mitu
parapsühholoogilist elamust.
1861. aastal, esimesel ööl pärast presidendiks valimist vaatas Lincoln
peeglisse ja nägi seal oma normaalse peegelkujutise kõrval veel
vaimkahvatut varju. Ta kohkus sellest ja tunnetas lähenevat katastroofi.
1865. a. märtsis, kuus nädalat enne mõrva, nägi ta und, millest rääkis
lähedastele: ,,See asi on hakanud mind nagu Banquo vaim kummitama ega taha
ununeda."
Uni ise oli selline.
,,Mulle tundus, et mind ümbritseb surmavaikus. Siis kuulsin ma summutatud
nuukseid, nagu nutaks hulk inimesi. Nähtavasti tõusin voodist ja läksin
alumisele korrusele. Siis katkestas vaikust jällegi seesama kaeblik
nuuksumine, kuigi leinajaid polnud näha.
Läksin ruumist ruumi, ilma et oleksin kedagi kohanud. Needsamad kurblikud
ja ahastavad helid kohtasid mind mu teel. Kõik ruumid olid valgustatud. Iga
asi siin oli mulle tuttav. Kuid kus on siis need inimesed, kes nõnda
kurvastavad, nagu tahaks nende süda lõhkeda? Ma olin segaduses ja erutatud.
Mis võis olla koige selle tähendus, Otsustanud leida nii müstiliste ja
vapustavate asjade põhjuse, jätkasin liikumist, kuni jõudsin Ida saali.
Astusin sisse. Mind ootas ebameeldiv üllatus. Mu ees asus katafalk, millel
lebas suririietes laip. Selle ümber seisid auvalves sõdurid. Seal seisis ka
hulk rahvast. Mõned vahtisid kaetud näoga surnu poole, teised nutsid
haledasti.
,,Kes on Valgest Majast surnud?" küsisin ühe sõduri käest.
,,President," vastas ta. ,,Ta mõrvati."
Siis järgnes rahvamassi vali halamine, mis äratas mi-nd unest.
Kuigi see oli vaid uni, ei uinunud ma sel ööl enam. Olen sellest masendatud
isegi nüüd veel."
Üks päev enne oma mõrvamist nägi Lincoln sellist und.
,,0lin paadiga sügaval laial tugevavoolulisel jõel. Kukkusin paadist
jõkke."
Mõrvapäeval, nagu kinnitab kirjanik Ch. Dickens oma kirjas 1868. a. 4.
veebruarist, öelnud ta senaator Sumneri-le: ,,Härra! Midagi ebatavalist
juhtub üsna pea!"
Ja saabuski saatuslik teatriõhtu (15. aprillil 1865), mil kõlasid surmavad
lasud.
On andmeid, et oma vägivaldset surma nägid ette ka presidendid J. Garfield
(1831-1881) ja W. McKinley (1843-1901).
9. EESTI
Eesti prohvetitest on andmeid üsna vähe.
Oma raamatus ,,Eesti prohvet Järwe-Jaan" Tallinn, 1921, kirjutab M.J. Eisen
kellestki sepp Niilsist (rootslane?), kes Põhjasõja algul näinud unes, et
Eesti langeb Vene võimu alla. Algul küll Raudpea (Kaarel XII) võidab, aga
pärast kaotab. Nii see ka läks.
Ennustaja Järwe-Jaan sündis Pärnumaal Mihkli kihelkonnas Järve külas 16.
oktoobril 1768. Ennustamisega hakanud ta tegelema umbes 40-aastase mehena
(s.o. umbes 1818. a.). M.J. Eisen kirjutab:
,,Korra pannud Jaan Virtsu Kiisamäel maantee äärde teivad püsti, sidunud
lõngad teivaste vahele. Külataat läinud mööda, küsinud: ,,Jaan, mis nüüd
teed?" Jaan vastas: ,,Nagu ma nüüd teen, tehakse edaspidi. Mõtte kärmusel
räägitakse kaugele!"
Ka hiljem on Jaan korduvalt teibaid püsti seadnud ja öelnud, et tulevikus
saab sõbraga 1000 versta taha kõnelda.
Kord öelnud ta hobusele, et tuleb aeg, kus tuli ja vesi hakkavad sinu eest
koormaid vedama: vanker sõidab maanteel ilma hobuseta!
Vene-Jaapani sõja ja selle tulemuse ennustanud ta järgmiselt ette: ,,Kui
sild Kasari jõele ehitatakse, siis tuleb Venel sõda. Kui sillale pragu
sisse lööb, siis Vene kaotab."
Oletatakse, et ta ennustanud ette ka 1905. a. revolut-s i o o n i sündmusi.
Jaan öelnud, et tuleb aeg, kus mõisad põlevad kui küünlad, nii et teisel
päeval saab tuhas kartuleid küpsetada.
Väidetavalt ennustanud Järwe-Jaan ette ka Esimest maailmasõda. ,,Kord
kuulutanud Jaan: ,,Kord algab maailmasõda. Tuleb suur verevalamine. 10-12
kuningat hakkavad teineteisega sõdima. Ka meie maale tuleb suur
verevalamine. Sõda tuleb Pärnu poolt..."
Teine kord ütelnud Jaan kodus Annusel tara ehitades:
,,Kui mu kätetööd enam tarvis ei ole, tuleb sõda." 1914. a. tehtud uus tara
ja sõda algaski."
Vene riigile kuulutanud Jaan ette suurt vähenemist. Seda olevat ta teinud
järgmistes ütlustes: ,,Vene riigi piirid pigistatakse nii kokku kui
lambaraudade pärad." — ,,Vene riik saab hobuserauataolise kuju."
Lõpuks ennustanud Jaan Vene riigi kohta, et see ,,...jääb viimaks nii
väikeseks, et kuningas ülemise toa aknast oma riiki võib ära näha."
Huvitav, kas Ipatjevi maja Jekaterinburgis, kus v i i m a n e Vene tsaar
Nikolai II 1918. a. oma tapmiseelsed kuud veetis, oli hobuseraua kujuga?
Siin on veel üks ajalooline paradoks. N. Ipatjevi esivanema Ipatjevi
kloostris kuulutati 1613. a. tsaariks esimene Vene tsaar Mihhail Romanov.
Tuntud ennustaja oli enne Esimest maailmasöda Tallinnas Lasnamäel
elanud M a r i e K u u g e 1 (1844?-1910). Oma unedest ja nägemustest
jutustas ta tütrele, kes need üles kirjutas (ise ta ei osanud). Ka
joonistas ta oma nägemusi üles, andes tütrele nende kohta seletusi.
Mõningaid tähtsamaid täitunud ennustusi.
— Tallinnas raekojas pannakse inimesi paari ilma laulatamata. Seda teeb
noor mees, kes pole kirikuõpetaja.
Teatavasti algas Eesti Vabariigis ilmalik abieluregistree-rimine 1920.
aastal.
— Vagunid lendavad õhus. Ristitaolised kujundid lendavad õhus Tallinna
kohal ja heidavad ,,tuliseid kerasid" linna peale. Linnas pole leiba ega
liha. Poodides on sabad. Inimesi aetakse keldritesse, kaasa peab võtma
toitu ja joogivett. Majad langevad kokku.
Need ennustused on kirjas Tallinnas 13. mail 1935 ilmu-nud ,,Rahvalehes",
seega üheksa aastat enne seda, kui Nõukogude lennuvägi 9. märtsil 1944
Tallinna pommitas.
10. oktoobril 1931 ilmus ,,Uudislehes" artikkel pealkirja-ga
,,Selgeltnägija ennustab Eesti tulevikku: Tallinna hävitatakse!"
Tegemist on arvatavasti Mai Kalamehe hüpnoosiseansiga B. Johansoni
eestvöttel. Artikli andmed bn pärit kelleltki Arthur R-ilt, kes viibis
seansil.
Pärast hüpnotiseerimist öeldi M. Kalamehele, et on aasta 2000, ja paluti
Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
