ja ma usun kхike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ьkskхik, mida
kuulutati. ,,хige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sьndmustekohtu
veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenдod ja ka vхime neid mхista.
RAHVUSEEPOSED
HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele
unenдgudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt vхita ning sellega tхmmata Achilleust taas
vхitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kхikidest muist nдis jдrgmine otsus ta meelest: et nдeks
petlikku und Agamemnon, Atreuse vхrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sхnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal tдpselt nii
sхnad teata, mis ьtlen ma sulle.
Las kдsib sдttida valmis end kхik pikkhiuksed argiivid vхitluseks; ьtle, et
nььd kord viimati vallata vхib ta laiateelise Trooja, et kдes ses asjas on
ьksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kхik on Hera veennud palvega
neid. Nььd hukatus ootamas Troojat.
Ьtles ta nii. Kohe lдks Uni petlik, kuuldes kдsku, tхttaval lennul Ahhaia
mustkьlgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse jдrglase
leidis suikumas ning tema ьmber ambroosialikuna hхljus.
Seisma siis jдi tema peatsis ja nдolt nдis just nagu Nestor, Neleuse poeg,
keda muist enam austas vьrst Agamemnon raukade seas. Tema nдol Uni taevalik
nхnda nььd ьtles...
Ьtles ta nхnda ja siis kadus. Atreuse jдrglase jдttes pea tдis mхtteid ja
plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende pхhjal — madu sццnud altari alt дra
9 poega koos emalinnuga. Seda tхlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb
kьmnendal aastal.
Saatuse vддramatust nдitab jдrgmine lхik, mis rддgib Odysseusest ja
Diomedesest:
,,Nььd ьhes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks
Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust see nдgi ette ja ei lubanud sхita neid mehitapvasse
taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid дra
surma ja saatuse haldjad."
Erandliku juhusena on ennustuse ьtlejaks jumalanna Hera tahtel isegi
kхnevхimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ьtleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase kдe all."
Ennustuse teataja vхib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim
Achilleuse telki ja ennustab sхbrale peatset surma. Ьhtlasi palub ta nende
luud ьhte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODЬSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Mдrkimisvддrne on ennustuse tдitumise aja pikkus (Alithersose ennustus
Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hдsti ju tunnen.
Kхik on kulgenud nхnda ka, ьtlen, Odysseuse saatus, kui seda
ennustanud siis ma, kui sangarid lдksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos
arurikas Odysseus: et hдdad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kхik tal,
et koju tundmatult saabub ta kord — kahekьmnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii vхib ka ,,0dьsseias" jumalus saata magaja juurde mingi
uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle
une ajal ta хe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trццstiks.
Mхnikord moondab aga jumalus end ise mхne inimese taoliseks ja ilmub unes.
Nii lдheb Athena vьrst Alkinoosi tьtre juurde tema sхbrannana ja soovitab
minna pesu pesema (et neiu pддstaks seal merehдdast ellujддnud Odysseuse).
Mдrkimist vддrivad kolm lхiku, kus ennustuse tдitumis-aeg pole antud mitte
ajaьhikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sьndmusega
(Homerose aegadel ju kuupдeva ega aastaarvu tдhtajana ei saanud olla, sest
puudus ьhtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse
puuhobu suur."
Faiaakide vьrst Alkinoos kхneleb: isa Nausithoos rддkis, et Poseidon lццb
puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel
lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mдe ьlikхrge me ьmber.
Nь kord ennustas rauk."
Kьkloop rддkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i
saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei
teadnud kьkloop aga end hoida, sest Odysseus ьtles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jдigalt fikseeritud:
oli vхimalus kulgeda mitme variandi jдrele. Nii ennustab Hadeses Tark
Teiresias Odysseusele pдrast musta jддrд vere joomist jдrgmist: nende laev
satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi
soove vaos (ei vхta loomi), vхi siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab ьksi
koju, k u i mehed end vaos ei hoia (vхtavad loomi).
Omapдrase kirjandusliku vхtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia rддgib oma
unenдost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenдos tappis kull 20 хuel teri
nokkivat hane ja hakkas pдrast seda inimkeeles seletama unenдo tдhendust —
kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel
kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nдgija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta
kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed хnnetud! Mis hдda langend on alla te peale! Pead, nдod, pхlvedki
teil — kхik kaetud on nii nagu ццga. Oigeid kuulen ma ьmber ja nдen:
pisaraid pхsil voolab, verd tдis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae
all! Varjusid tulvil on хu ning eeskoda tдis. Ьha lendab neid maa alla, kus
ootamas nдen Eubost juba. Kustunud taevast pдikene ning must sьngus kхiki
on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lхpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest
unenдgudest.
,,Kahtsugu on vдravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ьhed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on lдbi hдilitud pinnaga luude,
petavad
meid vдlispinnaga vaid, sьdant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on vдravaist sile-vдlkuvaist tulnud,
kхik
ka tдpselt tдituvad nii nagu keegi neid nдinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa lдbi
ilma ennete, ennustuste ja unenдgudeta.
Lauldes Sigvцrdrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvцrdrile
surma tulevase naise Gudruuni vendade kдe lдbi. Enne seda aga хnnestub tal
tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jдlkusi korrates oma pojad, sццtis
nende sьdamed sisse nende isale — Atlile. Pдrast seda tappis ta pistodaga
Atli ja sььtas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, kдisid selle tragццdia eel endelised uned,
mida Gudruun pььab vддrtхlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid ьles дsja just nornid, unenдost veidrast — kui
oskaksin mхista! Mulle nдis, mu Gudruun Gjuukitьtar, nagu lццnuksid meelega
mххga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast nдha tдhendab tuld, ent emanda viha — indu ja
uhkust; pхletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul
valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama
jдtta, kхik juurtega vдljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja
maitse.
Nagu oleksid kдtest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,
nagu neelanuks maaga ma nende sьdameid, rдnkraskel meelel, veri rutjumas
soontes.
Nagu oleks mu kдtest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin
haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, vхikust tundes toitusin
korjustest.""
,,Grццnlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Hцgnit ja
Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See хnnestub ja pдrast nende
vastupanu murdmist lхigatakse elusal Hцgnil sьda kehast vдlja. Gunnar
puuakse ussaeda.
Hцgni noor naine Kostbera rддgib mehele oma hoiatus-unedest, see aga
vддrtхlgendab neid.
,,...und nдgin, Hцgni, ei pea seda endale, vхib nurjuda matk, kui mu murel
on pхhjust.
Su linad paistsid kui pхlevat tules, kхrge leek lippas lдbi mu maja."
Hцgni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade sьttimise eest.
Kostbera rддgib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, kдppi raputas, nii et mul hirm
kandus rindu, pani koonugi kьlge, nii et kangeks jдime, ja siis trampimist
oli хige tunduval mддral."
,,HЦGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jддkaru, tuleb rajuilm
idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas lдbi koja, vist tдhendab vaeva see ja
meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvцr oli nдinud halvaendelisi unenдgusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sхid, tegin su
terveks, saabus maailma ots — ьtle, mis oli see?
Nagu verine mххk oleks vдlkunud sдrgist sul — halb lausuda kaasale
sдherdust lumma — nagu piik oleks lццdud su kerest lдbi ja хues ja aias
ulusid hundid...
Nagu mцllanuks jхevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,
mхlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi
tдhendab?
Nagu kдinuksid ццsel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind
valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad
vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mхju ja mхlemad vennad tapeti.
Nдhes vendi Atli poole lхksu tulevat, ьtles Gudruun:
,,Anda mдrku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja
siia te tulite!"
E. LЦNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt lдbi kahe aastatuhande. Nad
kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka
prohvetlust.
Nii kьsib Vдinдmцinen unehaldja Untamo kдest nхu, kus vхiks olla kadunud
tьtarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku
Страницы: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
