ja ma usun kõike, mida sa kuulutad! Ja polnud sugugi ükskõik, mida
kuulutati. ,,õige" ja ,,vale" prohveti eristamisel oli peale sündmustekohtu
veel ideoloogiline kriteerium.
Kinn-itatakse veel kord: Jehoova annab unenäod ja ka võime neid mõista.
RAHVUSEEPOSED
HOMEROSE ,,ILIAS" (u. VIII saj.e.Kr.)
Siin on hulganisti viiteid ennetele, ennustustele ja prohvetlikele
unenägudele. Tsiteerin huvitavamaid.
Et lasta troojalasi ajutiselt võita ning sellega tõmmata Achilleust taas
võitlusse, otsustas Zeus:
,,Siis parem kõikidest muist näis järgmine otsus ta meelest: et näeks
petlikku und Agamemnon, Atreuse võrse.
Kutsuski Und siis Kronion ja nii sõnad lennukad lausus:
Atreuse poeg Agamemnoni telki sa kuulmatult hiili ning seal täpselt nii
sõnad teata, mis ütlen ma sulle.
Las käsib sättida valmis end kõik pikkhiuksed argiivid võitluseks; ütle, et
nüüd kord viimati vallata võib ta laiateelise Trooja, et käes ses asjas on
üksmeel taevaste keskel Olympose hooneis. Kõik on Hera veennud palvega
neid. Nüüd hukatus ootamas Troojat.
Ütles ta nii. Kohe läks Uni petlik, kuuldes käsku, tõttaval lennul Ahhaia
mustkülgsete laevade juurde ning Agamem-noni telki, ta Atreuse järglase
leidis suikumas ning tema ümber ambroosialikuna hõljus.
Seisma siis jäi tema peatsis ja näolt näis just nagu Nestor, Neleuse poeg,
keda muist enam austas vürst Agamemnon raukade seas. Tema näol Uni taevalik
nõnda nüüd ütles...
Ütles ta nõnda ja siis kadus. Atreuse järglase jättes pea täis mõtteid ja
plaane, mis ei pidanud teostuma iial."
Oluline on Kalchise ennustus loomaende põhjal — madu söönud altari alt ära
9 poega koos emalinnuga. Seda tõlgendanud Kalchis nii. et Trooja langeb
kümnendal aastal.
Saatuse vääramatust näitab järgmine lõik, mis räägib Odysseusest ja
Diomedesest:
,,Nüüd ühes vankriga saagiks nad said kaks sangarit vahvat, kel isaks
Perkota maa ennustustark oli, Merops.
Poegade saatust see nägi ette ja ei lubanud sõita neid mehitapvasse
taplusse. Kuid pojad sellest ei hoolinud, sest kodunt kiskusid neid ära
surma ja saatuse haldjad."
Erandliku juhusena on ennustuse ütlejaks jumalanna Hera tahtel isegi
kõnevõimeliseks saanud Achilleuse hobune Xanthos. Ta ütleb oma peremehele:
,,Ka sina hukkuma pead mehe maise ja taevase käe all."
Ennustuse teataja võib esineda ka surnu vaimuna. Nii ilmub Patroklose vaim
Achilleuse telki ja ennustab sõbrale peatset surma. Ühtlasi palub ta nende
luud ühte matuseurni panna.
HOMEROSE ,,ODÜSSEIA" (VIII saj.e.Kr.)
Märkimisväärne on ennustuse täitumise aja pikkus (Alithersose ennustus
Odysseusele):
,,Ennustan harjunud suul, oma asja ma hästi ju tunnen.
Kõik on kulgenud nõnda ka, ütlen, Odysseuse saatus, kui seda
ennustanud siis ma, kui sangarid läksid Ahhaiast Ilionisse ja nendega koos
arurikas Odysseus: et hädad suured tal ees, et hukkuvad kaaslased kõik tal,
et koju tundmatult saabub ta kord — kahekümnendal aastal."
Nagu ,,Iliases", nii võib ka ,,0düsseias" jumalus saata magaja juurde mingi
uneolendi, ilmutuse. Nii tegi Pallas Athena, saates Penelopeia juurde selle
une ajal ta õe Iphtima kujulise ilmutuse, et see Penelopeiat trööstiks.
Mõnikord moondab aga jumalus end ise mõne inimese taoliseks ja ilmub unes.
Nii läheb Athena vürst Alkinoosi tütre juurde tema sõbrannana ja soovitab
minna pesu pesema (et neiu päästaks seal merehädast ellujäänud Odysseuse).
Märkimist väärivad kolm lõiku, kus ennustuse täitumis-aeg pole antud mitte
ajaühikutes kindlast hetkest arvates, vaid seostatud mingi teise sündmusega
(Homerose aegadel ju kuupäeva ega aastaarvu tähtajana ei saanud olla, sest
puudus ühtne ajaarvamine):
,,...sest oli seadnud ju saatus, et Ilion hukkub, kui sinna veetakse
puuhobu suur."
Faiaakide vürst Alkinoos kõneleb: isa Nausithoos rääkis, et Poseidon lööb
puruks faiaakide kindlaima laeva ,,kui kojusaatmise teelt udusinkjatel
lainetel see saabub ning suleb linnagi meil, tehes mäe ülikõrge me ümber.
Nü kord ennustas rauk."
Kükloop rääkis, et ennustustark Telemos Eyrymides ennustas, et k u i
saarele tuleb Odysseus, siis kaotab ta oma ainsa silma (Odysseuse eest ei
teadnud kükloop aga end hoida, sest Odysseus ütles enda olevat Eikeegi).
Vanade kreeklaste arvates ei olnud saatus mitte alati jäigalt fikseeritud:
oli võimalus kulgeda mitme variandi järele. Nii ennustab Hadeses Tark
Teiresias Odysseusele pärast musta jäärä vere joomist järgmist: nende laev
satub Thrinakia randa. Sealt kas saadakse kohe koju, kui mehed hoiavad endi
soove vaos (ei võta loomi), või siis mehed hukkuvad ja Odysseus saab üksi
koju, k u i mehed end vaos ei hoia (võtavad loomi).
Omapärase kirjandusliku võtte leiame XIX laulus, kus Penelopeia räägib oma
unenäost kerjuseks riietatud Odysseusele. Unenäos tappis kull 20 õuel teri
nokkivat hane ja hakkas pärast seda inimkeeles seletama unenäo tähendust —
kosilaste hukkamist Odysseuse poolt. Kerjus Odysseus kinnitas seda veel
kolmandat korda.
XX laulus on kirjeldatud nägija Theoklymenese prohvetlikku visiooni, kui ta
kohtas Penelopeia peigmehi:
,,0h mehed õnnetud! Mis häda langend on alla te peale! Pead, näod, põlvedki
teil — kõik kaetud on nii nagu ööga. Oigeid kuulen ma ümber ja näen:
pisaraid põsil voolab, verd täis pritsitud on maja seinad ja palgidki lae
all! Varjusid tulvil on õu ning eeskoda täis. Üha lendab neid maa alla, kus
ootamas näen Eubost juba. Kustunud taevast päikene ning must süngus kõiki
on peitnud."
Peiud vaid naersid selle peale.
Lõpetan tsitaadiga, milles on juttu prohvetlikest ja tavalistest
unenägudest.
,,Kahtsugu on väravaid, kust ilmuvad hingetud ulmad:
sarvised on ühed neist, elevandi on luust aga teised.
Ulmad, mis saabunud on läbi häilitud pinnaga luude,
petavad
meid välispinnaga vaid, südant vaevavad muidu.
Mis aga sarviseist on väravaist sile-välkuvaist tulnud,
kõik
ka täpselt täituvad nii nagu keegi neid näinud."
STURLUSSONI KOOSTATUD "VANEM EDDA" (13. saj.)
Ka Homerose eeposest 2000 aastat hiljem loodud ,,Vanem Edda" ei saa läbi
ilma ennete, ennustuste ja unenägudeta.
Lauldes Sigvördrist Faafniritapjast ennustab ennustaja Griipin Sigvördrile
surma tulevase naise Gudruuni vendade käe läbi. Enne seda aga õnnestub tal
tasuda oma isa surma eest.
Nagu teada, tappis Gudruun antiikseid jälkusi korrates oma pojad, söötis
nende südamed sisse nende isale — Atlile. Pärast seda tappis ta pistodaga
Atli ja süütas maja koos pererahvaga.
Nagu loeme Gudruuni II laulust, käisid selle tragöödia eel endelised uned,
mida Gudruun püüab väärtõlgendada.
,,ATLI: ,,'Mindki ajasid üles äsja just nornid, unenäost veidrast — kui
oskaksin mõista! Mulle näis, mu Gudruun Gjuukitütar, nagu löönuksid meelega
mõõga mu ihusse."
GUDRUUN: ,,Unes terast näha tähendab tuld, ent emanda viha — indu ja
uhkust; põletan puha su pahad haavad, sind hoian ja arstin, kuigi endal mul
valus on."
ATLI: ,,Koplis maas nagu olnuksid noored puud, mis olid mul kavas kasvama
jätta, kõik juurtega väljas, verest punased, lauale pandud, et proovi ja
maitse.
Nagu oleksid kätest mul lennanud kullid, lennanud saagita 'masendusmajja,
nagu neelanuks maaga ma nende südameid, ränkraskel meelel, veri rutjumas
soontes.
Nagu oleks mu kätest jooksnud kaks koera, tujutult kumbagi kuulsin
haukuvat, nagu oleks liha neil tardunud laibaks, võikust tundes toitusin
korjustest.""
,,Gröönlaste loos Atlist" kavatseb Atli tappa Gudruuni vendi Högnit ja
Gunnarit ning kutsub neid enda poole. See õnnestub ja pärast nende
vastupanu murdmist lõigatakse elusal Högnil süda kehast välja. Gunnar
puuakse ussaeda.
Högni noor naine Kostbera räägib mehele oma hoiatus-unedest, see aga
väärtõlgendab neid.
,,...und nägin, Högni, ei pea seda endale, võib nurjuda matk, kui mu murel
on põhjust.
Su linad paistsid kui põlevat tules, kõrge leek lippas läbi mu maja."
Högni ei pea seda und endeliseks. vaid hoiatab linade süttimise eest.
Kostbera räägib edasi:
,,Nagu ilmunuks karu, murdnuks siin kirste, käppi raputas, nii et mul hirm
kandus rindu, pani koonugi külge, nii et kangeks jäime, ja siis trampimist
oli õige tunduval määral."
,,HÖGNI: ,,Puhkeb torm, paisub maruks, kui see oli jääkaru, tuleb rajuilm
idast."
KOSTBERA: ,,Nagu lennanuks kotkas läbi koja, vist tähendab vaeva see ja
meid piserdas ve.rega, oli olevus otsekui Atli vari.""
Ka Gunnari naine Glaumvör oli näinud halvaendelisi unenägusid.
,,Nagu seisnuksid ristipuud, sina said ristile, ussid sind sõid, tegin su
terveks, saabus maailma ots — ütle, mis oli see?
Nagu verine mõõk oleks välkunud särgist sul — halb lausuda kaasale
säherdust lumma — nagu piik oleks löödud su kerest läbi ja õues ja aias
ulusid hundid...
Nagu möllanuks jõevoog kaudu maja — pahinal, metsikult pinke ujutas,
mõlemal vennal teil murdis jalad, polnud maruveel peatust, see vist midagi
tähendab?
Nagu käinuksid öösel siin koolnud naised, vaevalt et riides, sind
valida tahtsid nad, ootasid, kutsusid sind oma istmele, sinust lahkuvad
vahest su paremad vaimud?"
Nagu sageli. ei olnud naiste hoiatustel mõju ja mõlemad vennad tapeti.
Nähes vendi Atli poole lõksu tulevat, ütles Gudruun:
,,Anda märku ma katsusin, et hoida kodus teid, kuid saatust ei sulusta ja
siia te tulite!"
E. LÖNNROTI KOOSTATUD ,,KALEVALA" (1835)
Selle eepose runod ulatuvad oma vanuselt läbi kahe aastatuhande. Nad
kajastavad soome, karjala ja eesti rahvauskumusi, sealhulgas ka
prohvetlust.
Nii küsib Väinämöinen unehaldja Untamo käest nõu, kus võiks olla kadunud
tütarlaps Aino. Unehaldjas juhatab teda vette, neeme juurde, saariku
Ñòðàíèöû: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9
